28. september- Maailma marutõve päev
Eestis esines inimeste marutõbe Teise maailmasõja järgsetel aastatel ning üksikjuhtudel ka hiljem, sest marutaud oli metsloomade seas laialt levinud ning nendelt nakatusid ka koduloomad.
Eestis esines viimane inimese marutõve juht 1986. aastal. Aastakümneid on meil tehtud mets- või koduloomade poolt puretud inimestele antiraabilist profülaktikat, millega on päästetud rohkesti inimelusid.
Põhipanuse marutõve vaba elukeskkonna tagamiseks on teinud Veterinaar- ja Toiduamet, kes alustas 2005.a sügisel metsloomade marutaudi vastast vaktsineerimist. Marutaudi vaktsiini on külvatud kaks korda aastas kogu Eesti territooriumil, mille tulemusena on metsloomade marutaud hakanud kiiresti vaibuma – viimase kolme aasta jooksul on metsloomade marutaudi täheldatud vaid üksikjuhtudel Kagu-Eestis Venemaa maismaapiiri lähistel. Marutaudi vastast vaktsineerimist on tehtud ja jätkatakse eelkõige Venemaaga ja Lätiga piirnevatel aladel.
Tänu metsloomade vaktsineerimisele ja marutaudi leviku olulisele piiramisele võib iga metsas käiv seeneline, marjuline või loodusesõber tunda end kaitstuna marutõve eest.