Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

18 november – Euroopa Antibiootikumipäev

Euroopa Antibiootikumipäeva eesmärk on teadvustada nii avalikkusele, haigusi põdevatele inimestele kui tervishoiutöötajatele, et antibiootikumid on väga väärtuslikud ja kasulikud ravimid paljude bakterhaiguste ravimiseks ainult siis, kui neid mõistlikult, põhjendatult ja võimalikult vähe kasutada. Saa terveks – ilma antibiootikumideta! – on seekordse antibiootikumipäeva moto!

Nagu on näidanud aastakümneid kestnud antibiootikumide ajastu, on nende kergekäeline kasutamine viinud nii haiged kui arstid väga keerukasse olukorda, kus paljud haigustekitajad on omandanud resistentsuse ehk antibiootikumide toimele mitteallumise. Haigustekitajate resistentsus on haiglanakkuste ehk üldisemas mõistes tervishoiuga seotud nakkuste kaksikvend, sest valdavalt „toodavad“ resistentseid mikroobe haiglad, kus on ühelt poolt palju abi vajavaid patsiente ja teiselt poolt  tarbitakse ka palju antibiootikume.

Antimikroobne resistentsus ja tervishoiuga seotud nakkused on nii maailmas kui Euroopas üks tõsisemaid tervishoiuprobleeme. Euroopa Liidus nakatub aastas tervishoiuga seotud nakkustesse umbes neli miljonit inimest ja sureb ligi 37 000 haiget. Rohkem kui kolmandiku nendest surmajuhtudest põhjustavad resistentsed ehk ravimite toimele mitte alluvad mikroobid.

Euroopa mastaabis on antimikroobse resistentsuse ja sellega tihedalt seotud haiglanakkuste probleem sedavõrd murettekitav, et Euroopa Komisjon on volitanud sellega tegelema kolm tähtsat keskust –Haiguste Kontrolli ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Ravimiagentuuri ja Euroopa Toiduohutuse Agentuuri. Lisaks pööravad sellele probleemile suurt tähelepanu Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon.

Antimikroobne resistentsus ja tervishoiuga seotud nakkused on viimastel aastatel omandanud uued mõõtmed – seoses Euroopa Liidus kehtima hakkava patsientide vaba ravivõimaluse valikuga intensiivistub oluliselt haigete inimestega riigist-riiki edasikantavate ravimresistentsete bakterite ja viiruste hulk. Kui selline ravimresistentsete haigustekitajate levik koos haigetega oli nn. vanades Euroopa Liidu liikmesmaades märkimisväärne, siis lähitulevikus saab see oluliselt intensiivistuma nn. uute liikmesriikide arvel, kus nii antimikroobse resistentsuse kui haiglanakkuste ennetamine ja tõrje ning antibiootikumide kasutamise strateegia on ajalooliselt olnud nõrgemal järjel. 

Antibiootikumide tarbimine Euroopa Liidus on aastail 2007-2009 vähenenud ainult kuues liikmesriigis – Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Eestis, Lätis ja Sloveenias. Suurimad antibiootikumide tarbijad on Kreeka, Küpros, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kõige ohtlikum tervishoiuga seotud nakkuste tekitaja on metitsilliin-resistentne kuldkollane stafülokokk ehk MRSA, mis on pikaajalise haiglaravi ja kõrge suremuse põhjustaja. 2010. aastal vähenes MRSA esinemise sagedus seitsmes Euroopa Liidu liikmesriigis – Austrias, Küprosel, Eestis, Kreekas, Prantsusmaal, Iirimaal ja Suurbritannias. Eestis oli MRSA esinemise sagedus alla 1%.

Koli-bakter ehk Escherichia coli  põhjustab sageli kuseteede nakkust ning on ka väga levinud toidumürgituste puhangute põhjustaja, mille antibiootikumi-resistentsus Euroopas on tõusuteel. Koli-nakkuse raviks kasutatavate antibiootikumide fluorokvinoloonide resistentsuse esinemise sagedus Eestis oli 2010. aastal 5-10%.

Hingamisteede nakkuste tekitaja Klebsiella pneumoniae on sage haiglanakkuste põhjustaja. Selle raviks kasutatavate antibiootikumide karbapeneemide vastane resistentsus suurenes Euroopas oluliselt aastail 2009-2010  ja seda eeskätt Austrias, Küprosel, Ungaris ja Itaalias. Eestis oli selle resistentse mikroobi leviku sagedus alla 1%.

Eriti aktuaalseks on kujunenud soolebakterite rühma kuuluva haigustekitaja Clostridium difficile antibiootikumide karbapeneemide vastane resistentsus. Haigele inimesele tähendab haigustekitaja antimikroobne resistentsus seda, et arstil ei ole ravimit, millega teda terveks ravida. Sellest tuleneb ka haigustekitajate antimikroobse resistentsuse suur oht nii inimese elule kui ka negatiivsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed riigile tervikuna.

Seega on põhiline haigustekitajate antimikroobse resistentsuse vältimine ja selles missioonis on tähtis roll täita eeskätt antibiootikume määravatel ja välja kirjutavatel tervishoiutöötajatel, kes peaksid järgima kogu maailmas üldtunnustatud põhimõtet – määra antibiootikumravi nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui vaja.