Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

14. nädal: Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise ülevaade

14. nädalal (2-8.04.2018) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5258 haigestunut, neist ligi 44 protsenti olid lapsed.

Kui haigestunute üldarv vähenes vaid kolme protsendi võrra, siis grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine  vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul oli eelmine nädal selle aasta esimene, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. „Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,“ ütles Sadikova.

Etioloogiline struktuur

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkus gripiviiruste osakaalu aeglane langus. Gripiviiruste osakaal moodustab 64 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 362 gripiviirust, neist 231 olid A- ja 131 B-gripiviirused.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.

Rasked gripijuhud  

Hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1560 inimest, neist 173 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul.

Kõikidest haiglaravi vajanutest üle poole ehk 873 on olnud vanemaealised. Tööealisi inimesi on olnud 294, väikelaste hulgas, vanuses 0-4 eluaastat on vajanud haiglaravi 250, vanuses 5-9 aastat on olnud 105 väikest patsienti. Kõige vähem on olnud haiglaravi vajanuid 10-19 aastaste hulgas, kokku 38.

Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 179 inimest, neist  üks 13-aastane laps,  22 inimest vanuses 20 -64 eluaastat, ülejäänud 156 ehk 87,2%  olid vanemad kui 65 eluaastat.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest. Lahkunute mediaan vanus on 79 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli  inimestel keskmiselt 7,2 päeva (1-37päevani).

Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 8 inimesel, neist 6 surid.

Põhiliseks riskifaktoriks on olnud südame-veresoonkonnahaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest olid esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus, diabeet.

18 inimest on sattunud gripi tõttu intensiivravisse hooldekodudest, neist 9 surid.

Veel uudiseid samal teemal

14.12.2023

Konverentsil koguti mõtteid sõja- ja katastroofimeditsiinist

Detsembri alguses kogunesid Tallinnas tsiviil- ja militaarvaldkonna spetsialistid Eestist ja NATO partnerriikidest. Alustuseks viidi läbi põhjalik tsiviil-militaar tervishoiuõppus ning järgnevatel päevadel arutleti peamiselt tervishoiusüsteemi kriisiaegse toimimise ja sellega seotud otsuste üle.

16.10.2023

Elustamispäev juhib tähelepanu elustamisoskuste vajalikkusele

16. oktoober on rahvusvaheline elustamispäev, mille raames on võimalik meelde tuletada elustamise põhitõdesid.