14. nädal: Haigestunute üldarv vähenes, gripiviiruste osakaal kasvas

Möödunud nädala eripäraks võib pidada B gripiviiruste osakaalu kasvu, A-gripiviiruste arv püsis samal ajal muutumatuna. Kuna gripiviiruse alatüüp B on reeglina väiksema leviku potentsiaaliga ega kutsu üldjuhul esile suuri haigestumispuhanguid, siis jäi nii ülemiste hingamisteede kui ka gripitaolistesse nakkustesse haigestunute arv jätkuvalt madalale tasemele.

Vanusrühmade järgi haigestusid enim lapsed vanuses 0-4. Haigestumuse langust täheldati kõikides vanusrühmas, v.a. eakate inimeste (65+) hulgas.

Laboratoorselt kinnitati 8 A gripi juhtu, neist 2 A/H1N1(2009) ja 15 B. 

Gripihooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 906 A gripiviirust, neist 594 A(H1N1) 2009, 1 A(H3N2) ning 155 B gripiviirust.

Erinevate respiratoorsete viiruste seas domineerib endiselt RS viirus, mille osakaal on hakanud siiski langema. Seevastu kahekordistus möödunud nädalal paragripiviiruste osakaal. 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus keskmine ainult Rootsis. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.