12. nädalal püsis haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi jätkuvalt stabiilne

Analüüsides kolme järjestikuse nädala haigestumuse trendi saab üldistada, et grippi haigestumuse intensiivsus püsib stabiilsel tasemel, kuid languskalduvusega.

Arstide poole pöördus 4839 inimest, neist 50 protsenti olid lapsed.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 361,1 (eelmisel nädalal 390,3).

Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal, Narvas, Tartumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
Haigestumus kasvas ainult Võrumaal, teistes maakondades täheldati haigestumuse langust või püsimist stabiilsel tasemel.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt keskmiseks, gripi levikut laialdaseks. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal vähenes 40 protsendini.
Haigestumus kasvas möödunud nädalal ainult vanemealiste (65 ja vanem) inimeste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumus stabiilsel tasemel.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur
12. nädalal said laboratoorse kinnituse 41 gripiviirust, neist 37 olid A- ja neli B- gripiviirus (eelmisel nädala vastavalt 63, 58 ja 5). 
Alatüüpeeritud A-gripiviirustest olid kõik A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Gripiviiruste osakaal vähenes, kuid kasvas RS-viiruse osakaal. Nii gripi kui ka RS-viirust saabki hetkel pidada domineerivateks viirusteks ringlevate viiruste hulgas.

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hakkab grippi haigestumise kõrgaeg mööduma ning ükski riik ei hinda haigestumuse intensiivsust kõrgeks. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks Taanis, Leedus, Maltal, Itaalias, Iirimaal Poolas, Sloveenias ja Suurbritannias. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.