10. nädal: Ülevaade ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta

Kümnendal nädalal (5. – 11.märts) vähenes haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 15 protsendi võrra, haigestumine grippi kasvas samal ajal neli protsenti.

Arstide poole pöördus 4847 inimest, neist veidi alla poole olid lapsed.

Jõgevamaal, Läänemaal ja Pärnumaal püsis haigestumus samal tasemel, teistes maakondades täheldati haigestumuse langust keskmiselt 15 protsenti (10– 26% ulatuses).

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 361,7 (425,3 eelmisel nädalal). Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Harjumaal, Jõgevamaal Läänemaal ja Tartumaal.

Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal, kasutades kogu elanikkonnale laiendatud mudelit võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks, gripi levikut laialdaseks.

Haigestumus kasvas kõige enam vanemaealiste inimeste, teiste vanusrühmade puhul saame rääkida haigestumuse langusest (lapsed vanuses 5-15) või haigestumuse püsimist stabiilsel tasemel.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Kümnendal nädalal said laboratoorse kinnituse 52 gripiviirust, neist 47 olid A- ja viis B- gripiviirus .

Alatüüpeeritud A-gripiviirustest  olid kõik A(H3N2) viirused.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas 46 protsendini. Kas on seotud peamiselt B-gripiviiruse osakaalu suurenemisega.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.  

Grippi haigestumine Euroopas (seisuga 10.03.2012)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Kreekas, kõrgeks Portugalis ja Rootsis, madalaks hinnatakse haigestumus Taanis, Leedus ja Suurbritannias. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.