13.09.2024
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütleb, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine...
10.09.2024
Euroopa Kemikaaliamet algatas avaliku arutelu biotsiidi kahe toimeaine kohta
Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) poolt on algatatud avalik arutelu, et koguda informatsiooni toimeainete 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) (tooteliik 8) ja medetomidiini (tooteliik 21) kohta. Avalik arutelu on avatud 6. novembrini 2024.
Arutelu eesmärgiks on otsustada, kas nende toimeainete heakskiitmist uuendada ning kas need vastavad biotsiidimääruse BPR artikkel 5(2) tingimustele.
Toimeained:
3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadil (IPBC) (CAS nr: 55406-53-6, tooteliik 8)
on murettekitavaid kriitilisi mõjusid, mis koos kasutusviisiga võivad tekitada olukordi,...
09.09.2024
Erakordselt hea seeneaasta on kasvatanud mürgistusinfoliinile pöördujate arvu
Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt.
Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et järjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemürgistusi. „Eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal hooaja lõpuks rekordiliselt 123 korda ning oleme tänavu juhtumite arvuga täpselt samas graafikus. Rohke kõnede arv teeb murelikuks, sest kõik...
28.08.2024
Ülevaade COVID-19 levikust: nakatumine kasvab, kooli algus võib viiruse levikut veelgi hoogustada
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6% võrra. Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta...
27.08.2024
Meeldetuletus lapsevanematele: kooli alguses tuleks vaadata üle ka laste vaktsineerimise seis
Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu.
„Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis võivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tüsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. “Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks...
16.08.2024
KKK: Mida peab teadma ahvirõugetest?
Kuigi maailmas ja Euroopas levivad ahvirõuged endiselt edasi, ei ole Eestis alates 2022. aastast uusi haigusjuhte olnud. Haiguse sissetoomise risk on endiselt olemas.
Ahvirõugete sümptomid on sarnased rõugetele, kuid leebemas variandis – haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Iseloomulik nahalööve tekib 1–3 päeva pärast palaviku teket.
Tervishoiutöötajad on ahvirõugete kahtluse korral valmis võtma proovid, mis saadetakse testimiseks Terviseameti nakkushaiguste laborisse. Loe ka intervjuud, kuidas käib...
14.08.2024
Terviseamet hoiatab: Russalka juures ujumine võib olla ohtlik!
Viimase kahe nädala jooksul on Tallinna Lastehaigla võtnud haiglaravile ligikaudu 15 väikest patsienti, kellel on diagnoositud seedetrakti erinevad nakkused, mis on põhjustanud tugevat oksendamist ja kõhulahtisust. Need patsiendid on käinud vahetult ujumas või mängimas Russalka mälestussamba juures asuvas Inglirannas.
Inglirand ei ole ametlik supluskoht ja seal rannas suplemine on rangelt mittesoovitatav. Saastunud suplusvee kaudu võib nakatuda soolenakkustesse ning eriti on ohustatud lapsed, vanemaealised ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed.
Terviseameti Põhja...
09.08.2024
Algas uuring meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhiste kohta
Euroopa Komisjon kaalub elektrooniliste kasutusjuhendite kasutamise lubamist kõigile professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadmetele (st seadmetele, mida kasutavad tervishoiutöötajad).
Küsitluse sihtgrupiks on tervishoiutöötajad ja teised isikud, kes töötavad või on seotud Euroopa Liidu tervishoiuasutustega. Saadud tagasiside aitab toetada EL-i meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste otsustusprotsessi.
Küsitlusele saab vastata kuni 11. oktoobrini 2024 Euroopa Komisjoni veebilehel.
08.08.2024
Harku järves ujumine pole sinivetikate tõttu soovitatav
Terviseameti Põhja regionaalosakond võttis 7. augustil Harku järve supluskohast veeproovi sinivetikate määramiseks. Proovi tulemuse kohaselt ületab sinivetikate koguarvukus koos mittetoksiliste liikidega ujumiseks-suplemiseks loetud ohutut piiri, mille tõttu võib pikaajaline vees viibimine ja vee allaneelamine kujutada tervisele ohtu.
Terviseamet soovitab lähiajal supelrandades ujudes olla oma tervise osas tähelepanelik ning pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleks jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse...
05.08.2024
Meditsiiniseadmete valdkonna infokiri: august 2024
Varasemates infokirjades oleme keskendunud siseriiklike seaduste ja EL-i otsekohalduvate määruste tutvustamisele, kuid seekordne infokiri keskendub nende muudatustele. Täpsemalt räägime siseriiklikust muutusest, mis seisneb meditsiiniseadmete valdkonna pädeva asutuse ülesannete täitmise üleviimises Terviseametist Ravimiametisse ning EL määruste 2017/745 (edaspidi MDR) ja 2017/746 (edaspidi IVDR) muudatustest, millega pikendatakse taaskord üleminekutähtaegasid, luuakse uus kohustus tootjatele seoses ette nähtavate tarneraskustega ning muudetakse Euroopa meditsiiniseadmete andmepanga ehk...