Sa oled siin

Kriisireguleerimine ja valmisolek

Eesti on turvaline riik ning ulatuslikke kriisisündmuseid või suisa hädaolukordi esineb harva. Sellegipoolest on kriisideks valmisoleku tagamine loomulik ühiskondlik tegevus.

Mitmed kriisid võivad ohustada samaaegselt paljude inimeste elu ja tervist. Ulatusliku sündmuse tõttu tekkinud abivajajate samaaegne suur hulk on väljakutse kogu tervishoiusüsteemile.

Tervishoiusüsteemi suutlikus kõiki abivajajaid aidata sõltub võimalustest ja oskusest kiiresti tavapärane tegevus ümber korraldada. Kriisireguleerimine ja kriisideks valmisolek tervisevaldkonnas tähendab mitmed tegevusi, sh riskide analüüsimist ja hindamist, plaanide koostamist, koolitamist, õppuste korraldamist ja harjutamist ning varude loomist.

 

Tervisevaldkonna riskianalüüs

Kriisideks valmisolek algab ümbritsevate riskide teadvustamisest. 2018. aastal Terviseameti koostatud tervishoiusündmuste riskianalüüsis on hinnatud tervisevaldkonna peamisi riske, nende hädaolukorraks kujunemise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning valmisolekut hädaolukorda lahendada. Riskide analüüsimine on metoodiline tegevus, mis aitab õppida ja järeldada asetleidnud sündmustest ning seeläbi ennetada ja olla paremini valmis võimalike hädaolukordade tekkeks või tagajärgi leevendada.

Tervisevaldkonnas on peamisteks hädaolukorraks kujuneda võivateks riskideks nakkushaigused ja mürgistused. Teatud ebasoodsate tingimuste kokkulangevusel võib nakkushaiguste ulatuslik levik põhjustada epideemia hädaolukorra, aga ka paljude inimeste samaaegne mürgistus võib viia hädaolukorrani.

Lisaks nakkushaigustega ja mürgistustega seotud riskidele võivad ka teised sündmused ohustada otseselt või kaudselt samaaegselt paljude inimeste elu ja tervist. Muid võimalikke sündmused, millega võib kaasneda suur hulk kannatanuid, on hinnatud Politsei- ja piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Riigi Infosüsteemide Ameti koostatud riskianalüüsides.

 

Nakkushaiguste epideemia

 

Nakkushaiguste ringlus on eluslooduse loomulik osa. Samas nakkushaiguse kiire ulatuslik levik ning sellest tingitud inimeste tavapärasest suurem haigestumus võib kujuneda epideemiaks ja põhjustada hädaolukorra. Epideemia hädaolukorra tekkimist soosivad järgmised asjaolud nii eraldiseisvana kui ka koos:

  • uue, harvaesineva või muutunud omadustega ohtliku nakkushaiguse tekkimine;
  • haigustekitaja ravimresistentsus;
  • inimeste puuduv või vähene immuunsus nakkushaiguse vastu;
  • haigustekitaja piiriülene levik;
  • ebapiisavad nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetmed;
  • õnnetus või hooletus või haigustekitaja tahtlik levitamine.

Eestis korraldab Terviseamet nakkushaiguste ennetamist, seiret ja tõrjet. Rahvusvaheliselt on loodud võrgustikud nakkushaiguste ohtudest varajaseks hoiatamiseks ja teavitamiseks.

Informatsiooni nakkushaigustest, nakkushaiguste ohtudest ning haigestumise ennetamise võimalustest leiad rubriigist „nakkushaigused“.  

Nakkushaiguste epideemia riskiankeet (DOCX)

Ulatuslik mürgistus

 

Riskianalüüsis vaadeldi mürgitusi, mis võivad tekkida mürgiste ainete tarbimisel. Paljude inimeste üheaegne mürgistus on võimalik, kui tarbitakse mürgist ainet sisaldavat toodet, mis on tarbijatele laialt kättesaadav. Ulatuslik mürgistus võib tekkida ennekõike illegaalseid tooteid tarbides, sh salaalkohol, narkootikumid või illegaalsed ravimid.

Legaalsete toodete tarbimisest põhjustatud ulatuslik mürgistus on võimalik, kui tootmisel on tekkinud viga ning kontrollimata toode satub tarbijateni. Sellisteks toodeteks võivad olla toit ja toidulisandid, kehahooldustooted, ravimid vms laialt tarbitav kaup. Vähem ulatuslik, kuid siiski paljude inimeste samaaegne mürgistus on võimalik ka toodete mitte ettenähtud viisil, koguses või otstarbel tarbimisel.  

Eestis korraldab Terviseameti mürgistusteabekeskus mürgistuste ennetamist ning mürgistuse tekkimisel või selle kahtlusel on võimalik ööpäevaringselt küsida nõu mürgistuste infoliinilt 16662. Informatsiooni mürgistuste ohtudest, nende ennetamisest ja soovitused mürgistuse korral tegutsemisest leiad mürgistusteabekeskuse veebilehelt. 

Ulatusliku mürgistuse riskiankeet (DOCX)