Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin


Esmaabi

TRAUMA VÕI TERVISERIKKE KORRAL ON ABIVAJAJA SEISUND ELUOHTLIK, KUI

  • ta on teadvusetu ega reageeri häälele ega puudutustele;
  • ta hingab ebanormaalselt ehk harvemini kui 10 korda minutis või tihedamini kui 30 korda minutis;
  • tal on valu rinnus või südamepekslemine ja suur nõrkus, mis rahulikus olekus mõne minutiga ei kao;
  • tal on nähtav eluohtlik vigastus, näiteks verejooks, põletus, lahtine luumurd;
  • ta on üle elanud raske õnnetuse, näiteks plahvatus, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine jne, kuid väliseid vigastuste tunnuseid ei ole veel avaldunud;
  • tal esineb muid tunnuseid, mis viitavad ohtlikule terviseseisundile, näiteks
    •   halvatus,
    •   süvenev segadusseisund,
    •   üle viie minuti kestev krambihoog,
    •   alajahtumine,
    •   väga terav ja järsk valu.

 

KUIDAS TAGADA ENDA OHUTUS?

  • Kannatanut nähes ja abi andma asudes veendu, et sa ei sea ennast samasse ohtu, mille tõttu kannatanu abi vajab, näiteks mürgine keskkond, elekter, ümbritsev liiklus, rünnak vmt.

  • Helista või palu mõnel kõrvalseisjal helistada hädaabinumbrile ☎️ 112.

  • Ole nähtav.

  • Väldi kokkupuudet verega.

 

KUIDAS KONTROLLIDA KANNATANU SEISUNDIT?

Kas kannatanu on teadvusel?

  • Kõneta kannatanut valju häälega.

  • Kui ta ei vasta, raputa teda õlgadest mõõduka tugevusega.

  • Kui ta raputusele ei reageeri, näpista teda.

  • Kui kannatanu üldse ei reageeri, on ta teadvusetu.

Kas kannatanu hingab normaalselt?

  • Vabasta kannatanu hingamisteed, painutades tema pea ettevaatlikult kuklasse.
  • Kuula 10 sekundit, kas kannatanu hingab normaalselt, ja vaata, kas tema rindkere liigub.
  • Kui kannatanu hingab normaalselt, siis pane ta püsivasse küliliasendisse.
  • Kui hingamine on seiskunud või on ebanormaalne (ahmiv, korisev, pindmine või alla 10 korra minutis), alusta kohe elustamisega.

Kui näed purskavat või suurt verejooksu, peata see kiirelt.

Helista viivitamata hädaabinumbrile ☎️ 112 või lase seda kellelgi teha. Häirekeskus annab vajadusel juhiseid ja suuniseid kannatanule esmaabi andmiseks.

TASUB TEADA

 Kui tead, et asud lähimast kiirabibrigaadist kaugel, kaalu võimalust kiirema meditsiiniabi saamiseks kiirabile vastu sõita või kannatanu haiglasse transportida, eriti juhul, kui on tegemist hingamisraskustega allergilise reaktsiooniga või laske- ja torkevigastustega.

 Teavita kannatanu transportimisest häirekeskust. Lepi kokku liikumistee, sihtkoha haigla ning märguanne vastu sõitvale kiirabile.

 

KUIDAS PEATADA TUGEVAT VEREJOOKSU?

  • Helista või käsi mõnel kõrvalseisjal viivitamata helistada hädaabinumbrile ☎️ 112.
  • Võõrale inimesele abi osutamisel kasuta kaitsevahendina kummikindaid või käe ümber mässitud kilekotti.
  • Aseta kannatanu lamama.
  • Suru haavale sõrmede või peopesaga.
  • Tee haavale rõhkside või aseta sinna kokku rullitud riidetükk. Seo see tugevasti kinni või suru sellele peale.
  • Kui suur verejooks jäsemel ei peatu, suru sõrmedega kinni jäset verega varustav arter või paigalda žgutt.
  • Tõsta võimalusel vigastatud jäse südamest kõrgemale.
  • Hoia verejooks suletuna kuni kiirabi saabumiseni.
 

KUIDAS KEERATA TEADVUSETA KANNATANU PÜSIVASSE KÜLILIASENDISSE?

  • Teadvusetu kannatanu, kes hingab, tuleb keerata püsivasse küliliasendisse, näoga ettepoole kaldu. Selliselt püsivad hingamisteed lahti ning röga, okse ja veri saavad vajadusel välja voolata.
  • Võid püsivas küliliasendis oleva kannatanu mõneks ajaks järelevalveta jätta, et minna abi kutsuma.
  • Kui sul ei õnnestu asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse, hoia teda ise külili.
  • Jälgi pidevalt kannatanu seisundit. Kuuma korral paku talle varju ja jahutust ning külma korral kata riideeseme või termokilega.
 

KUIDAS TEHA ELUSTAMIST?

Kaudne südamemassaaž

  • Veendu, et kannatanu on kõval alusel. Põlvita tema kõrvale.
  • Ava kannatanu hingamisteed, kallutades tema pea taha ja tõstes lõua üles.
  • Aseta oma käed kannatanu rindkere keskele.
  • Vajuta rindkerele tugevasti (5–6 cm sügavusele) ja kiiresti (100 korda minutis).
  • Tee ilma pausideta vajutusi rindkerele, kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab normaalselt hingama või tuleb teadvusele.
  • Kui kannatanu läheduses on avalikult kasutatav AED elustamisaparaat, kasuta seda! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.

Kaudne südamemassaaž koos kunstliku hingamisega

  • Kui kiirabi saabumine võtab kaua aega, tee lisaks rindkere vajutustele ka kunstlikku hingamist. Võõrale inimesele kunstliku hingamise tegemisel kasuta võimalusel elustamiskilet.
  • Veendu, et kannatanu suu on tühi.
  • Kalluta kannatanu pea taha ja pigista sõrmedega tema ninasõõrmed kinni.
  • Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kannatanu suule ja puhu õhk 1 sekundi jooksul tema kopsudesse. Õige puhumise korral tõuseb kannatanu rinnakorv nähtavalt. Tee kaks puhumist järjest.
  • Tee kordamööda 30 rindkerele vajutust ja kaks hingamist kuni kiirabi saabumiseni.
  • Kui kannatanu läheduses on AED elustamisaparaat, siis kasuta seda julgesti! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.

Kui sul ei ole piisavalt jõudu, et kaudse südamemassaažiga jätkata, kutsu teised inimesed appi.