Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Avaleht Otsing Sisu

Mänguasjad

Mänguasjade ohutus

Kõik turustatavad mänguasjad peavad olema ohutud. Selleks, et mänguasju turule viia, peavad mänguasjade tootjad, importijad ja levitajad järgima teatud reegleid ja tõendama oma toodete ohutust. Toodete ohutust ja nõuetekohasust näitab mänguasjale paigaldatud CE-märgis. 

 

Olulisemad sammud erinevatele ettevõtjatele

TOOTJALE

Enne mänguasja ELi turule viimist, peab tootja:

• viima läbi ohutushinnangu keemiliste, füüsikaliste, mehaaniliste, elektriliste, tuleohtlike ja muude ohtude analüüsimiseks

• valima ühe kahest võimalikust vastavushindamismenetlusest, et näidata mänguasja vastavust asjakohastele ohutusnõuetele:
     
     1. tootja rakendab harmoneeritud standardeid, mis katavad kõiki mänguasja asjakohaseid  ohutusnõudeid ja tagab, et tema tootmisprotsess tagab vastavuse ("sisemine tootmiskontrolli menetlus"). Lisateavet leiate otsuses nr 768/2008 / EÜ.

     2. kolmanda osapoole sertifikaat: tootja esitab teavitatud asutusele EÜ tüübihindamise taotluse. Teavitatud asutus kontrollib mänguasja ja väljastab EÜ tüübihindamistõendi, kui mänguasi vastab ELi ohutusnõuetele. Tootjad peavad tagama oma tootmisprotsesside, et nende mänguasjad vastaksid kinnitatud tüübile - rohkem "tüübiprotseduurile vastavust".

• koostama tehnilise dokumentatsiooni kõikide asjakohaste üksikasjadega, mis tagavad nende mänguasja vastavuse olulistele ohutusnõuetele

• koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et on täidetud olulised ohutusnõuded. Selle dokumendi koostamisel vastutab tootja mänguasja vastavuse oluliste ohutusnõuete eest

• kinnitama mänguasjale CE-märgise kas otse mänguasjale, kinnitatud sildile või pakendile

• kinnitama oma nime ja aadressi ning elemendi, mis võimaldab jälgida mänguasja tuvastamist (nt partii või seerianumber)

• veenduma, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusteave ning see kannab nõutavaid hoiatusi.

IMPORTIJALE

Enne mänguasjade ELi turule viimist, peab importija:

• veenduma, et tootja on läbi viinud asjakohase vastavushindamise menetluse, et näidata, et mänguasi vastab olulistele ohutusnõuetele

• veenduma, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, mis näitab mänguasja vastavust olulistele ohutusnõuetele

• hoidma EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat, mis kinnitab, et oluliste ohutusnõuete täitmine on tõestatud. Käesoleva dokumendi koostamisel vastutab tootja mänguasja vastavuse eest ohutusnõuetele

• veenduma, et CE-vastavusmärgis oleks kinnitatud kas otse mänguasjale, sildile või pakendile

• kinnitama märgistusele oma nime ja aadressi

• veenduma, et tootja on kinnitanud oma nime ja aadressi ning elemendi, mis võimaldab jälgida mänguasja tuvastamist (nt partii või seerianumber)

• veenduma, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusteave ning see kannab nõutavaid hoiatusi

LEVITAJALE

Turustaja peab kontrollima, et:

• CE-vastavusmärgis kinnitatakse kas otse mänguasjale, sildile või pakendile
 

• tootja on kinnitanud oma nime ja aadressi ning elemendi, mis võimaldab jälgida mänguasja tuvastamist (nt partii või seerianumber)

• importija on oma nime ja aadressi kinnitanud

• mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusteave ning tal on nõutavad hoiatused

KASULIKKE VIITEID

• Euroopa Komisjon – mänguasjade valdkond

• Vastavushindamist tegevad asutused mänguasjade ohutuse valdkonnas

• Harmoneeritud standardid mänguasjade valdkonnas

• Eesti Standardikeskus

• Mänguasjade uuringud Terviseohutuslaboris

• Tehnilise dokumentatsiooni juhend

• CE-märgis

ÕIGUSAKTID

• Rahvatervise seadus
• Toote nõuetele vastavuse seadus
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.09.2010 määrus nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18.06.2009, mänguasjade ohutuse kohta
 

Meditsiiniseadmete ohutusalane teave

Meditsiiniseadmete ohutusalane teave 

Meditsiiniseadmete osakond seisab hea selle eest, et Euroopa ühisel turul oleksid esindatud ainult turvalised ja efektiivsed meditsiiniseadmed. Nagu seadmete puhul ikka, tuleb mõnikord nende puhul ette rikkeid, tootmispraake või funktsioneerimise anomaaliad. Meditsiiniseadmete puhul on oluline ohust kiire teavitamine, sest mida kiiremini probleem ilmsiks tuleb, seda vähem inimesi saab kannatada.

Millest on vaja teavitada?

Meditsiiniseadme seadus defineerib ohujuhtumit kui meditsiiniseadme riket, omaduste või talitluse halvenemist, samuti puuduseid märgistuses või kasutusjuhendis, mis otseselt või kaudselt põhjustasid, võivad põhjustada, võisid põhjustada või oleksid võinud põhjustada patsiendi, kolmandate isikute või tavakasutaja tervisekahjustuse või surma või on seotud niisuguse meditsiiniseadme omaduste või talitluse halvenemisega, mille tootja on korduvalt turult tagasi kutsunud.

Mis aja jooksul tuleb ohujuhtumist teavitada?

Ohujuhtumist teada saamisel tuleb sellest teatada viivitamatult, aga mitte hiljem kui:

  • 2 kalendripäeva jooksul, kui on ilmnenud tõsine oht rahva tervisele; 
  • 10 kalendripäeva jooksul, kui tegemist on juhtumiga, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada surma või tõsise tervisekahjustuse; 
  • 30 kalendripäeva jooksul kõik teised juhtumid.

 

Kuidas saab ohujuhtumist teavitada ja keda tuleb teavitada?

Levitaja teavitab tootjat ning vajadusel (ehk juhul kui tootjaga on kokku lepitud, et teavitab pädevat asutust tema eest) pädevat asutust (Terviseametit).


Tootja teavitab selle riigi pädevat asutust, kelle territooriumil ohujuhtum aset leidis.

Tootjad teavitavad Terviseametit ohujuhtumitest kasutades üle Euroopalist tootjale mõeldud rapordi vormi (MIR). See on küll ingliskeelne, aga on detailsem ja täitmiseks mõnevõrra mugavam. Vormi saavad kasutada ka levitajad, juhul kui tootjaga on kokku lepitud, et levitaja teeb teavitust tootja asemel. 

Ohutusjärelevalve süsteemi käsitlevad õigusaktid

 

Tavakasutaja roll ohutusjärelevalve süsteemis on samuti väga oluline, kuigi ohujuhtumitest teavitamise kohustus ei ole tavakasutaja jaoks seadusega reguleeritud. Seega on oluline luua tavakasutajaga usalduslik suhe ning mugavad ühenduse võtmise võimalused. Reeglina pöördub tavakasutaja just seadme ostukohta, või kontakteerub pakendil märgitud levitaja või tootjaga. Oluline on tavakasutaja poolt teavitatud ohujuhtumitest pädevat asutust informeerida samamoodi, nagu kõigist teistest. Juhul kui tavakasutaja teavitab ohujuhtumist pädevat asutust (Terviseametit), tagab Terviseamet et vastav info jõuab tootjani ning tagasiside teavitajani. 

 

 

 
Files: 
KuupäevManusSuurusLaiendus
08.09.2018 - 13:09Microsoft Office document icon levitaja_oj_teatis.doc61 KBdoc
05.05.2023

Käesoleva infokirjaga anname ülevaate nii üleeuroopalistest kui ka siseriiklikest muudatustest, mis juba on rakendunud või rakendumas ning mis puudutavad teie kui turustusahelas olevate meditsiiniseadmeid levitavate ettevõtjate kohustusi ja vastutust.

LEIA KIIRELT
 

 

Meeldetuletuseks, levitaja on defineeritud kui turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb seadme turul kättesaadavaks kuni selle kasutuselevõtu kohani. Levitajaks võib olla kauplus, internetipoodi, apteek või ükskõik milline muu osapool, kes müüb meditsiiniseadmeid.

 

Euroopa-ülesed muudatused

 

Erinevalt varasemalt kehtinud meditsiiniseadmete direktiividest (93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta, 90/385/EMÜ aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete kohta ja 98/79/EÜ in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta), mis olid üle võetud meditsiiniseadme seadusesse, on praegu kehtivad ning rakendatavad Euroopa Liidu otsekohalduvad õigusaktid:

  • EL määrus 2017/745 meditsiiniseadmete kohta (lühendatult MDR) ning
  • EL määrus 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta (lühendatult IVDR).

Otsekohalduv määrus on siduv seadusandlik akt, mida kohaldatakse tervikuna kogu Euroopa Liidus ühetaoliselt ning erinevalt varem kehtinud direktiividest, ei pea seda eraldi siseriiklikku õigusesse üle võtma. Määruseid on võimalik lugeda Euroopa Liidu õiguse portaalist EUR-Lex või siis otselingituna MDR ja IVDR.

Uued määrused sisaldavad mitmeid olulisi parandusi praeguse süsteemi ajakohastamiseks. Sealhulgas hõlmavad parandused järgmist:

  • suure riskiga seadmete rangem eelkontroll uue turustamiseelse järelevalvemehhanismi kaudu, millesse on kaasatud ELi tasandi eksperdid
  • teavitatud asutuste määramise kriteeriumide ja järelevalvemenetluste tugevdamine
  • selliste teatavate esteetilise eesmärgiga seadmete lisamine määruste kohaldamisalasse, millel on analoogsete meditsiiniseadmetega samad omadused ja riskiprofiil, näiteks värvilised mittekorrigeerivad kontaktläätsed, rasvaimu-, lipolüüsi- või lipoplastika seadmed, laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed naha värskendamiseks, tätoveeringute või karvade eemaldamiseks või muu nahahoolduse jaoks
  • in vitro diagnostikameditsiiniseadmete riskiastme hindamise uus süsteem, mis on kooskõlas rahvusvaheliste suunistega
  • suurem läbipaistvus tänu kõikehõlmavale ELi meditsiiniseadmete andmebaasile (EUDAMED) ja seadme kordumatul identifitseerimistunnusel põhinevale seadmete jälgitavuse süsteemile (UDI süsteem)
  • siirdatud meditsiiniseadme kohta teavet sisaldava implantaadikaardi kasutuselevõtt patsientide jaoks
  • kliiniliste tõendite suhtes kehtivate õigusnormide tõhustamine, sealhulgas kogu ELi hõlmav koordineeritud menetlus mitmes keskuses tehtavate kliiniliste uuringute lubamiseks
  • tootjate suhtes kehtivate turustamisjärgse järelevalve nõuete karmistamine
  • paremad ELi riikide vahelise kooskõlastamise mehhanismid järelevalve ja turujärelevalve valdkondades

Ja palju muud, mida on võimalik lugeda määrustest endast.

Üleminekusätete uuendus
 

Olulised muudatused ei leia aset kiiresti ning seetõttu on olemas määrustes üleminekusätted, mis lubavad teatud ajani tootjatel turule lasta seadmeid, mis vastavad veel direktiivide nõuetele, kuid mida aeg edasi, seda enam tuleb tootjatel viia oma seadmed vastavusse määruste nõuetega. Üleminekusätted leiate MDR artiklist 120 ja IVDR artiklist 110 ja 113.

Täiendavalt, 15. märtsil 2023 muudeti üleminekusätteid, et tagada EL turul vajalike seadmete kättesaadavus. Täiendatud üleminekusätted leiate EL määrusest 2023/607. Määrusega kaotati ka tähtaeg, millal juba tarneahelas olevad seadmed oli vaja turult eemaldada (nö sell-off säte). Hiljuti on avaldatud ka küsimused-vastused stiilis dokument (PDF) üleminekusätete muudatuse kohta.

Olenevalt sellest, mille alusel on seadmed turule lastud, on ka erinevad kohustused turustusahelas olevatele isikutele.

Peamine soovitus – tehke selgeks, mille alusel on teie levitatavad seadmed turule viidud! Selle info leiab seadme vastavusdeklaratsioonist.

Kindlasti tasub läbi töötada üleminekusätteid puudutavad juhendmaterjalid (vastavalt MDR (PDF) ja IVDR (PDF)), mille abil saab ülevaate määruses kehtestatud nõuetest, mis direktiivi alusel turule viidud seadmetele täies ulatuses ei kohaldu.

Teadmiseks! Üleminekusätted ei puuduta kõiki riskiklasse. Näiteks MDR alusel I riskiklassi seadmed, tellimusmeditsiiniseadmed (erandina III klassi siirdatavad tellimusmeditsiiniseadmed) ja IVDR alusel A klassi turule lastavad seadmed peavad juba praegu vastama määrustes sätestatud nõuetele. Kui seadmed on juba turustamisahelas ning olid korrektselt direktiivi all turule viidud (näiteks poodides olevad varud), siis see säte neid seadmeid ei puuduta.  

Levitajate üldised kohustused

 

Erinevalt direktiividest on mõlema määruse artiklis 14 kirjas loetelu tegevustest, mida levitajad peavad tegema enne, kui nad teevad seadme turul kättesaadavaks. Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks ELi vastavusdeklaratsiooni kontroll, keelenõuete täitmine ja kaebuste registri pidamine. Pikemalt oleme levitaja üldistest kohustustest kirjutanud Terviseameti kodulehel ning abiks on ka küsimused-vastused stiilis ingliskeelne juhendmaterjal (PDF).

Kaebuste registri pidamine
 

Kaebuste registri pidamise kohustus on üks levitajate üldistest kohustustest (MDR/IVDR artikkel 14 (5)). Levitajad, kes on saanud tervishoiutöötajatelt, patsientidelt või kasutajatelt kaebusi või teateid võimalike juhtumite kohta seoses seadmega, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, edastavad kõnealuse teabe viivitamatult tootjale ja vajaduse korral tootja volitatud esindajale ja importijale.

Siinkohal meeldetuletuseks, „juhtum“ on turul kättesaadavaks tehtud seadme rike või seadme omaduste või toimivuse halvenemine, sealhulgas ergonoomilistest omadustest tingitud kasutusviga, samuti tootja esitatud teabe ebapiisavus ja soovimatu kõrvaltoime.

Kohustus on pidada registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate seadmete, tagasikutsumiste ja tagasivõtmiste kohta ning teavitada tootjat ja asjakohasel juhul volitatud esindajat ja importijat sellisest järelevalvest ning esitada neile kogu nende poolt nõutav teave.

Täpsemalt kaebuste registri olemust õigusaktid ei reguleeri. Seega otsused kaebuste registri pidamise osas jäävad ettevõtte teha tulenevalt tema kvaliteedijuhtimissüsteemist. Kuid oluline on põhimõte, et igast levitajale teatavaks saanud seadmega seotud probleemist tuleb teavitada viivitamata tootjat kas otse või läbi selle esindajate. Kogu läbi levitaja liikunud info peab olema fikseeritud ning vajadusel taasesitatav.

Uus roll – importija
 

Määrustega tuli meditsiiniseadmete valdkonda uus roll, milleks on importija, mis on defineeritud kui liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit seadme.

Näiteks, ostes MDR-i alusel turule viidud seadme Hiinast (tootja asub Hiinas), millel on ELis määratud volitatud esindaja (näiteks Saksamaal), peavad nüüd olema juures ka importija andmed. Kui importijat ei õnnestu levitaja üldiseid kohustusi täites kindlaks teha, olete Teie ise lisaks levitajaks olemisele ka importija ning peate täitma importija kohustusi (MDR ja IVDR artikkel 13 – importijate üldised kohustused). Täiendavalt on abiks küsimused-vastused stiilis juhendmaterjal, mis puudutab ka importija kohustusi (PDF).

NB! Kui varasemalt on levitajad end seadmega kaasnevates dokumentides nimetanud kui maaletooja, palume see asendada sõnaga levitaja. Maaletoojat võib Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel tõlgendada kui importijat, mis on teine roll ning sellega kaasnevad teised kohustused.

Pange tähele, et ka Šveits on määruste mõistes kolmas riik ning Šveitsis toodetud seadmetel peab olema määratud volitatud esindaja ning importija!

Antud sümbol tähistab importijat.

 

 

 

Seadmega kaasneva info tõlkimine
 

Määrustega karmistusid keelenõuded seadmega kaasneva info tõlkimisele. Kui direktiivi alusel turule viidud seadme puhul võis levitaja tõlkida üks ühele seadmega kaasnevat infot ilma tootjapoolse nõusolekuta, siis määruste alusel on selleks vaja tootjapoolset luba (vabas vormis, näiteks tootja kinnitus e-kirja teel) või on vajalik juurutada kvaliteedijuhtimissüsteem, et tagada tõlgitud teabe korrektsus ning täita teisi MDR/IVDR artiklis 16 sätestatud kohutusi. Pikemalt artikli 16 all tehtavatest toimingutest on võimalik lugeda ingliskeelsest abimaterjalist (PDF).

 

Kas teadsite? 
Seda tingmärki kasutatakse ainult juhul, kui tõlke on teinud keegi teine peale tootja. Märk näitab, et meditsiiniseadme algupärasest teabest on tehtud tõlge, mis täiendab või asendab algupärast teavet.

 

 

 

Seadmete identifitseerimine tarneahelas
 

Määrused seavad levitajatele uued kohustused ka tarneahela tuvastamiseks (MDR artikkel 25, IVDR artikkel 22). Levitajad peavad tegema koostööd tootjate või volitatud esindajatega, et saavutada seadmete asjakohane jälgitavuse tase.

Levitajana peate olema võimelised terviseametile identifitseerima viie aasta jooksul iga ettevõtja (tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja), kellelt olete seadme ostnud ja kellele müünud. Juhul, kui te müüte seadmeid edasi tervishoiuteenuse osutajale, siis peate eelpool mainitud ajavahemiku jooksul olema võimelise identifitseerima ka nemad. Antud teave on abiks ka teile endile näiteks seadmega seotud ohutusalase teabe lõppkasutajatele teatavaks tegemisel.

 

Siseriiklikud muudatused

 

Siseriiklik meditsiiniseadmeid reguleeriv õigusakt Eestis on meditsiiniseadme seadus. Määruste rakendamisega uuenes ka meditsiiniseadme seadus, millest kustutati varasemalt direktiividest üle võetud sätted ning lisati juurde ELi otsekohalduvatest määrustest lisanduvad punktid. Need punktid reguleerivad nõudeid, mis on määrustes jäetud iga liikmesriigi enda otsustada, nagu näiteks keelenõuded. Käesolevas ülevaates toome välja aspektid, mis on olulised meditsiiniseadmete levitajate vaatest.

Meditsiiniseadmete keelenõuded
 

Täites levitajate üldiseid kohustusi (MDR ja IVDR artikkel 14 lg 2 punkt b) on üks kohustustest seadmega kaasneva info olemasolu kontroll. Eestis kehtestatud meditsiiniseadmete keelenõuded on kirjas meditsiiniseadme seaduses § 16 lõikes 3.

Endiselt kehtib põhimõte, et kui tegemist on tavakasutajale mõeldud seadmega, peab kogu seadmega kaasnev info olema tõlgitud eesti keelde.

Võrreldes varasema redaktsiooniga on nüüdsest võimalik levitada professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadet ka ingliskeelse teabega, kuid selle osas tuleks eelnevalt kasutaja ja seadme müüja vahel kokku leppida, kuna professionaalsel kasutajal on õigus nõuda, et talle antakse teave eesti keeles. Selline õigus tuleb keeleseaduse § 17, mis sätestab, et kasutajatel on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet.

Ära märkimist vajab veel asjaolu, et Eestis levitatava meditsiiniseadme vastavusdeklaratsioon peab olema koostatud eesti või inglise keeles või olema tõlgitud eesti või inglise keelde.

Levitamisest teavitamine meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus ehk MSAs
 

Uuendatud meditsiiniseadme seadusega laienes ka meditsiiniseadmete levitamisest teavitamine.

Kui varasema redaktsiooni kohaselt pidi levitamisest teavitama kõrgema riskiklassi seadme esmakordne levitaja Eestis, siis uue muudatusega peavad kõik nende riskiklasside levitajad Eesti turul oma seadme levitamisest teavitama.

Täiendavalt lisandus levitamisest teavitamise kohustus ka IVDR alusel turule viidud B-, C- ja D-klassi seadmetele ning meditsiiniseadmete süsteemidele ja protseduuripakettidele.

NB! Levitamisest teavitamise kohustust laiendav meditsiiniseadme seaduse redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2023, mis tähendab, et kui levitaja levitas enne seaduse uue redaktsiooni jõustumist näiteks IIa riskiklassi kuuluvat seadet, mille esmakordne levitaja oli levitamisest teavitanud (ehk seade oli MSA-s leitav), siis tagantjärgi levitamisest teavitama ei pea.

Sarnaselt, kui levitaja levitas enne redaktsiooni jõustumist seadmeid, mille levitamisest teavitamine ei olnud kohustuslik, näiteks IVDR alusel turule viidud B-klassi seadet, ei pea terviseametit tagantjärgi teavitama.

Kui levitaja alustab praegu näiteks IIa riskiklassi seadme levitamist, on kohustus terviseametit andmekogu kaudu levitamisest teavitada, isegi kui mõni teine levitaja on sama seadme levitamisest MSA-s juba varem teada andnud.

Näpunäited meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus toimetamiseks

  • Kui seadme päritolu nõuab importija andmete olemasolu, palume veenduda, et see info oleks seadmega kaasnevates dokumentides olemas. Andmekogus ei ole veel eraldi lahtrit importija andmete sisestamiseks, vaid see peab välja tulema seadmega kaasnevatest dokumentidest.
  • Seoses levitamisest teavitamise muudatusega, kus nüüdsest peavad kõik levitajad teavitama seadme levitamise alustamisest, ei ole enam paralleellevitamise korral (olukord, kus levitatav seade on juba andmekogusse kantud) vaja esitada terviklikku komplekti dokumente (eeldusel, et avalikud dokumendid on levitajal samad). Sellisel juhul palume taotluse esitajal lisada taotluse „Selgitused“ lahtrisse sellekohane kinnitus.

    Küll aga võib taotluse menetleja vajadusel dokumente küsida, näiteks olukorras, kus andmekogus olemasolevad dokumendid on aegunud või sootuks puudu. Kui dokumendid on erinevad, näiteks erinev kasutusjuhendi versioon, märgistus ja/või pakend, siis palume dokumendid taotlusesse lisada.
  • Endiselt kehtib põhimõte, et kui seadme tootja on muutunud, käsitleme seda kui uut seadet ning sellisel juhul tuleks teha uus levitamisest teavitamise taotlus. Kui eelmise tootja meditsiiniseade on Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus ning soov on, et seade oleks jätkuvalt rahastatud, siis tuleb muutunud tootja andmetega uue seadme osas esitada uuesti süvakontrolli taotlus (soodustuse taotluse eelne meditsiiniseadme kontroll) ning seejärel Tervisekassa soodustuse taotlus.

Üleminekuga direktiividelt määrustele on suur tõenäosus, et muutuvad ka seadme andmed, mudelid, seadmete sihtotstarve või näiteks teavitatud asutuse number. Järgnevalt on loetelu erinevatest toimingutest MSA-s, mida on võimalik valida konkreetse seadme profiilist „uus toiming“ alt:

  • „Paranda andmeid“ – võimalik parandada seadme kaubanduslikku nime, sihtotstarvet ja mudelite lahtrit.
  • „Esita meditsiiniseadme dokumendid“ – võimalik lisada seadme juurde uuendatud versioonid dokumentidest. Dokumentide esitamisel palume veenduda, et juba seadme ankeedis olev info on endiselt ajakohane. Kui seadme andmed on muutnud, uuendada ka neid.
  • „Meditsiiniseadme teavitatud asutuse muutmine“ – võimalik uuendada teavitatud asutuse numbrit.
  • „Meditsiiniseadme volitatud esindaja muutmine“ – võimalik uuendada meditsiinseadme volitatud esindaja andmeid.
  • „Taotle meditsiiniseadme ümberliigitamine“ – võimalik muuta juba registreeritud seadme riskiklassi.
  • „Seo seade põhi UDI-DI-ga“ – võimalik siduda seade määruste alusel väljastatud regulatiivse võtmega. Põhi UDI-DI leiate seadme vastavusdeklaratsioonist. Ühele taotlusele saab lisada ühe põhi UDI-DI koodiga kaetud seadmed. Erandina palume põhi UDI-DI koode mitte sisestada teatavate personaalseadmete puhul, millel on väga palju erinevaid kliiniliste parameetrite kombinatsioone ning seetõttu ebaproportsionaalselt palju identifitseerimistunnuseid, mistõttu on reguleerimis- ja ohutusalane kasu väike. Sellised tooted on näiteks hambaravis ja kirurgias kasutatavad instrumendid ning kontaktläätsed.  

     

  • Lisaküsimuste korral palume pöörduda terviseameti meditsiiniseadmete osakonna poole aadressil: [email protected]

    Samuti ootame sellel aadressil soove ja ettepanekuid tulevaste infokirjade ning infotundide sisu osas.

     

 

 

Kõik uudised

Lobitegevus

 

Lobitegevus

Kohtumised huvigruppide ja lobistidega
 

Lobitegevus on osa huvide esindamisest demokraatlikus otsustusprotsessis. Lobitegevuses otsitakse kontakti ametnike või poliitikutega, et saavutada endale sobiv tulemus. Mõjutamise tulemuseks võib olla poliitika, seaduseelnõu võiseaduse teksti muutmine, dereguleerimine ning samuti riigihangete planeerimise ja tingimuste mõjutamine. Vaatamata sellele, et lobitegevusel on peamiselt negatiivne foon, ei ole siiski igasugune lobitegevus ebasoovitav.

Vabariigi Valitsus kiitis 18.03.2021 istungil heaks lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele, mille leiab siit (PDF).

Poliitikaotsuste hulka loetakse näiteks õigusaktid ja nende eelnõud, strateegilised dokumendid (suunad, strateegiad, kontseptsioonid, programmid, tegevuskavad jms) ning muud valdkonna poliitikaotsused.

Lobist on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb lobitöö raames huvide eest seismisega, olgu tegemist era-, avalike või mõne ühiskonnagrupi huvidega, tasu eest või tasuta.

Riigi huvides on tasakaalustatud lobitegevus, et kitsad erahuvid ei domineeriks poliitikakujundamises ja õigusloomes. Lobimine võib toimuda nii lobistide initsiatiivil kui riigi poolse kaasamise tulemusena. Lobitegevuses on alati kaks poolt – lobist ja lobitav.

TERVISEAMETI KOHTUMISED LOBISTIDEGA
 


KOHTUMISE 
KUUPÄEV


KOHTUMISE 
TEEMA

LOBISTI VÕI TEMA ESINDATAVA 
NIMI JA ORGANISATSIOON


AMETIISIKU NIMI 
JA AMETIKOHT
05.11.2024 Veereformi teemal kohtumine EVELi, SoMi ja Terviseameti vahel. Vee hinna regulatsioon, saastetasud, investeeringud, operaatorite täiendõpe, veearvestite taatlusajad jpm. Eesti Vee-ettevõtete Liit (Raili Kärmas), AS Emajõe Veevärk (Andres Aruhein). Leena Albreht, Lauri Liepkalns
16.10.2024 Kohtumine Tartu Ülikooliga, et arutada koostööd EL projektis "URBANSPLASH"  Peeter Laas, Veljo Kisand, Tanel Tenson Janne Pullat, Liisa Lilje
16.10.2024 Kohtumine Eesti Vee-ettevõtete esindajatega, et üheskoos arutada colilaadsete bakterite teemasid. Külaskäik joogiveepuhastitesse Lõuna-Eestis. Juttu tüüriti teemale, et konkurentsiamet võiks arvestada arendusi ja investeeringuid vee hinna sisse. Eesti Vee-ettevõtete Liit (Raili Kärmas), AS Emajõe Veevärk Keskkonnatervise osakond, Lõuna regionaalosakond
19.09.2024 Kohtumine Eesti Keemiatööstuse Liidu esindajatega, arutasime riigi rolli kemikaaliohtuse valdkonnas Hallar Meybaum, Kärt Kasak Mari-Anne Härma, Enda Veskimäe, Merike Nugin
12.09.2024 Kohtumine Tartu Ülikooliga, et arutada haigustekitajate andmestike avalikustamist Irja Lutsar Janne Pullat, Liisa Lilje, Liisa Truu, Marlen Timm, Oksana Joamets, Regina Russanova
29.08.2024 Kohtumine Tartu Ülikooli rahvatervisemagistri programmi juhtidega, et arutada epidemioloogia järelekasvu koolitusvõimalusi Eestis Kaja-Triin Kaisaar, Ene Indermitte, Kersti Pärna, Katrin Lang, Urmeli Katus Mari-Anne Härma, Kärt Sõber, Hanna Sepp
14.08.2024 Kohtumine Tartu Ülikooliga, et arutada koostööd ühiseks EL projekti "ERA Talents" taotluseks Tanel Tenson Mari-Anne Härma, Janne Pullat
12.06.2024 Kohtumine EKUKiga, et arutada veevaldkonna laborianalüüside tulevikku ja kärpeid Margus Kört Birgit Lao, Mari-Anne Härma, Erkki Osolainen, Leena Albreht
10.06.2024 II kohtumine Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste dekaaniga, et arutada arstiteaduste õppe üle ja välismaalt saabuvate arstide keelenõuete üle. Rene Kärner, Külli Kingo, Maris Laan, Helen Reim, Ruth Kalda, Sander Pajusalu, Triin Zacek Birgit Lao, Mari-Anne Härma, Külli Friedemann, Ragnar Vaiknemets
20.05.2024 'HPV vaccination meeting with MSD - Eesti tutvustas uuesti MSD esindajatele oma seisukohti ja miks HPV vaktsineerimiskava muudeti ja MSD esitas oma vastuargumendid Eesti HPV vaktsineerimiskava muudatuste suhtes.  MSD esindajad: Armen Manukian, Andres Müürsepp Mari-Anne Härma,  (Lisaks SoMist: Maia-Triin Kanarbik, Heli Laarmann, Ravimiametist Maia Uusküla, Tervisekassast Erki Laidmäe, Hanna Jäe, Eveli Bauer, Helve Vestman, Triin Silm)
09.04.2024 Arutati Selfdiagnosticsi arendatavate molekulaarsete testide teemal. Ettevõte tutvustas oma tooteid ja kohtumise tulemusel esitatakse ametile hinnapakkumine ning täpsustavad detailid otsustamaks, kas ja kuidas oleks meil võimalik nende teste kasutada. Marko Lehes, Selfdiagnostics OÜ Ragnar Vaiknemets, Andras armväärt, Janne Pullat, Kärt Sõber
18.03.2024 Kohtumine Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste dekaaniga, et arutada arstiteaduste õppe üle ja välismaalt saabuvate arstide keelenõuete üle. Tartu Ülikool, Rene Kärner, Helen Reim, Külli Kingo, Maris Laan, Ruth Kalda, Sander Pajusalu,  Birgit Lao, Ragnar Vaiknemets, Erkki Osolainen, Mari-Anne Härma + Tervisekassast Rain Laane, Maivi Parv, Pille Banhard, Karl-Henrik Peterson
18.03.2024 Kohtumine Tartu Ülikooli kliinikumi juhtidega, et arutada tervishoiuvarude lepingut ja hanget, kriisiõppuse küsimusi Tartu Ülikooli Kliinikum, Jaan Sütt, Tauno Vanaselja, Priit Perens Birgit Lao, Ragnar Vaiknemets, Erkki Osolainen, Mari-Anne Härma
16.03.2024 Kohtumine MEDRE arendaja Wisercatiga, et paremini mõista olulise infosüsteemi arendamise etappe.  Mehis Sihvart, Tatjana Solovjova, Liina Põlluäär, Vassili Lahhovets, Wisercat Birgit Lao, Eteri Demus, Kaidy Teppe, Külli Fridemann
15.03.2024 Meditsiiniseadmete probleemidest teavitame üle-euroopaliselt, täpsemalt, kas ja kuidas tulevad välja probleemsed tooted Els. Mait Palts, eraisik Birgit Lao
04.03.2024 Arutati ortodontia teenuse teemal, kus selgitati ja anti seisukoht Terviseameti poolt, kas ja mis mahus tohib hambaarst teostada ortodontilisi protseduure. Lisaks arutati ortodontia teenuse kättesaadavuse üle ning Proimplanti müügijuht tegi enda pakutava tootelahenduse kohta tutvustuse ja ettepaneku, et seda kasutusele võttes ja tõlgendades õigusruumi seda lubavalt, oleks võimalik ortodontia kättesaadavust leevendada.

Joanna Karu, Proimplant OÜ

 peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets, õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar, tervishoiuteenuste osakonna nõunik Katrin Roosipuu
23.02.2024 'HPV vaccination meeting with MSD - Eesti tutvustas MSD esindajatele põhjuseid miks HPV vaktsineerimiskava muudeti ja MSD esitas oma vastuargumendid Eesti HPV vaktsineerimiskava muudatuste suhtes.  MSD esindajad: Stefano Valente, Rafik Allaili, Andres Müürsepp Mari-Anne Härma, Irina Filippova (Lisaks SoMist: Maia-Triin Kanarbik, Heli Laarmann, Ravimiametist Maia Uusküla, Tervisekassast Erki Laidmäe, Hanna Jäe, Eveli Bauer)
22.02.2024 'HealthAI - The Global Agency for Responsible AI in Health tegevuse tutvustus. Tegemist WHO toetusel toimiva tervisevaldkonna tehisintellekti katusorganisatsiooniga, mis elatub liikmemaksust.  Irene Rey Landeira, Ricardo Babtista Leite, Peiling Yap, HealthAI Birgit Lao
18.01.2024 Kohtumine #uhhuu teemal MTÜ Vox Rationis inimestega. Libameditsiini olukorra arutelu, ootuste edastamine Terviseametile.  Kristi Promet ja Triin Olvet, MTÜ Vox Rationis Birgit Lao, Erkki Osolainen, Imre Kaas, Leho Kuusk, Kersti Kristelstein
19.09.2022 Sõltuvust tekitava potentsiaaliga (STP) ravimite väljakirjutamine. Arutati Terviseameti järelevalve plaane ja ettepanekut tõhustada järelevalvet sõltuvust tekitavate ravimite väljakirjutamise üle Peeter Jaanson, Eesti Psühhiaatrite Selts peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, järelevalvevaldkonna juht Leho Kuusk
03.08.2022

„Kiropraktikud kui tervishoiutöötajad – arutati Rainer Kägo ettepanekuid: 1) et kiropraktika esindajad saaksid Eestis tunnustatud kui tervishoiutöötajad, 2) kehtestada kiropraktika praktiseerijatele miinimum/kvaliteedi nõuded, 3) teha nende üle järelevalvet.

 Rainer Kägo, Rainer Kägo Kiropraktikakliinik OÜ peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, peadirektor Birgit Lao



02.06.2022

 Certific OÜ ettepanek COVID-19 antigeeni kiirtestiga enesetestimise tunnustamiseks rahvusvahelise reisisertifikaadi väljastamisel. Kaugteenuste osutamise tulevikupotensiaal Eestis Liis Narusk, Silja Narusk, Certific OÜ peadirektor Birgit Lao, peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, õigusnõunik Agne Ojassaar, järelevalvevaldkonna juht Leho Kuusk, tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna osakonnajuhataja Ragnar Vaiknemets

31.05.2022		 Haldusmenetluse teemad Lise-Lotte Lääne, Allar Jõks, Norman Aas, Sorainen peadirektor Birgit Lao

17.05.2022		 COVID-19 hingeõhuanalüüsi kiirmõõtmissüsteemi kasutuselevõtu tutvustamine ja ettepanek rakendada seda riiklikus COVID-19 tõrje strateegias Märt Hohensee,
Mikorto OÜ

peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, nakkushaiguste labori laborijuhataja Janne Pullat

Viimati uuendatud 04.03.2024

21.06.2018

Muudatus tuleneb asjaolust, et meditsiiniseade ei tohi sisaldada loomset päritolu elujõulisi kudesid. Eesti ja mõned muud Euroopa Liidu liikmesriigid on siiani olnud seisukohal, et bakterid on eluvõimelised üherakulised eeltuumsed organismid ja seega neile ei kohaldu meditsiiniseadmeid reguleerivad õigusaktid. Mõned liikmesriigid on leidnud, et bakterid ei ole elujõulised ja seetõttu on nad lubanud turule meditsiiniseadmetena ka piimhappebaktereid sisaldavad vaginaalkapslid. See  on viinud olukorrani, kus vaginaalkapsleid ja -küünlaid müüakse muuhulgas nii meditsiiniseadmete, ravimite kui hügieenitoodetena. 26. mail 2017 jõustunud meditsiiniseadmete määrus 2017/745 sätestab, et  määrust ei kohaldata toodetele, mis sisaldavad elujõulisi bioloogilist päritolu materjale või elujõulisi organisme või koosnevad nendest. Elujõuliste organismide hulka loetakse nii bakterid kui ka seened ja viirused. Määrust kohaldatakse alates 26. maist 2020 või kehtivate sertifikaatide kehtivuse lõppemiseni, mis kehtivad enamasti 2021. aastani. Küsimuste tekkimisel palume pöörduda meditsiiniseadmete osakonna poole e-posti  aadressil [email protected]

Kõik uudised

Ettevõtjale

Kes on ettevõtja?

Ettevõtja on tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja ning ka süsteemi või protseduuripaketi tootjad või  isikud, kes steriliseerivad süsteemi või protseduuripaketi enne turule viimist.

Tootja ja volitatud esindaja

Kui tootja asub väljaspool Euroopa Liitu, siis ta peab määrama meditiiniseadmele volitatud esindaja, kelle asukoht on Euroopa Liidus.

Tootja on füüsiline või juriidiline isik, kes:

  • Turustab toodet oma nime või kaubamärgi all (ei oma tähtsust kas ta uuendab turul olevat toodet, valmistab seda ise või laseb valmistada, pakendab selle ise või laseb pakendada jne);

  • Määrab tootele sihtotstarbe (kui te määrate turul olevale tootele uue sihtotstarbe, siis muutute tootjaks) ;

  • Koostab seadmele kasutusjuhendi;

  • Paigaldab tootele CE märgise (märgis, millega tootja näitab, et seade vastab kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud märgise paigaldamist käsitlevatele nõuetele).

Importija

Euroopa Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit seadme.

Levitaja ja jaemüüja

Levitaja on turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb seadme turul kättesaadavaks kuni selle kasutuselevõtu kohani.

Eestis õigusruumi arvestades on meil kehtestatud siia kaks eraldi isikut: levitaja ja jaemüüja. Levitajat käsitletakse maaletooja ja hulgimüüja mõistest. Jaemüüja on isik, kes müüb lõpptarbijale toote - kõik kauplused, kioskid, apteegid, mis müüvad kondoome, lugemisprille, plaastreid, kraadiklaase jne.

Teenuse osutaja

Meditsiiniseadmete õigusaktid defineerivad tervishoiuasutuse kui organisatsiooni, mille peamine eesmärk on patsientide hooldamine või ravimine või rahvatervise edendamine. Ehk siis, füüsiline või juriidiline isik, kes osutab meditsiiniseadmega teenust. Enamikel juhtudel on sellest tervishoiuteenuse osutajad. Aga paljudes ilusalongides on meditsiiniseadmeid, mille tarvitamiseks ei pea omama tervishoiuteenuse osutamise luba, aga teenuse osutaja peab teadma neid kohustusi, mis puudutavad meditsiiniseadmeid:

  • ohujuhtumitest teavitamine;

  • hoolsuskohustuse täitmine (sh veendumine, et tootja on nõuded täitnud);

  • defektsete seadmete käsitlemine;

  • ja teised õigusaktidest tulenevad kohustused.

 

 

 

 

Lisainfo

 

Ohutuskaart

 Mis on ohutuskaart?

Ohutuskaart (Safety Data Sheet - SDS) on vahend keemilise aine/segu kohta teabe edastamiseks tarneahelas, milles tuuakse ära ohtlikuks klassifitseeritud aine kohta seaduses ettenähtud teave selle ohutuks käitlemiseks. Ohutuskaart teavitab potentsiaalsest ohust inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud meetmed aine käitlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.

Ohutuskaart peab vastama REACH-määruse II lisa nõuetele.

 

Aine/segu ohutuskaart peab olema:

  • koostatud pädeva isiku poolt,
  • eesti keeles (liikmesriigi ametlikus keeles),
  • 16 jaoga,
  • konkreetse aine/segu kohta,
  • lihtsa, selge ja täpse keelekasutusega,
  • esitatud paberkandjal või elektrooniliselt tasuta,
  • esitatud hiljemalt aine/segu esimeseks tarneks,
  • esitatud ajakohastamisel või muutmisel paberkandjal või elektrooniliselt tasuta kõigile, kellele on  ainet/segu eelneva 12 kuu jooksul tarnitud,
  • esitatud, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist,
  • ajakohastatud niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave või pärast autoriseerimist või selle andmisest keeldumist või pärast piirangu kehtestamist.
 

Milline teave tuleb esitada aine/segu ohutuskaardil?

Ohutuskaardile kantav teave peab võimaldama määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja keskkonnale, et võtta kasutusele vastavad meetmed tervise ja keskkonna kaitseks ning ohutuse tagamiseks. Teave ainete/segude kohta tuleb esitada kõikidele aine/segu käitlejatele ning ohutuskaardiga saab anda kogu vajaliku teabe ainega/seguga seotud ohtude ja ohjamisvahendite kohta.

Ohutuskaart koosneb 16 jaost. Ohutuskaardi 16 jagu täidetakse asjakohase ja kättesaadava teabega aine/segu kohta ning kõik jagude alapunktid peavad olema täidetud:

  1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
  2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
  3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta
  4. JAGU: Esmaabimeetmed
  5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
  6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
  7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
  8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
  9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused
  10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
  11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
  12. JAGU: Ökoloogiline teave
  13. JAGU: Jäätmekäitlus
  14. JAGU: Veonõuded
  15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
  16. JAGU: Muu teave

Ohutuskaardi leheküljed peab nummerdama ning igal leheküljel peab olema märge ohutuskaardi lehekülgede arvu kohta (nt 1/3, 2/3, 3/3). Ohutuskaardi koostamise ja muutmise kuupäevad (versioon, läbivaatamise kuupäev, asendatava dokumendi kuupäev jms) märgitakse esilehele.

 

Kahjuritõrje

Kahjulike organismide tõrje

 

Inimesed on kahjuritega võidelnud aastaid. Korterites põhjustavad enim probleeme prussakad, vaaraosipelgad ning maakodudes ja eramutes lisanduvad eelpool mainitule herilased-vapsikud, aia- või metsasipelgad jms.

Kahjurite esinemine eramutes (või korteriühistutes) on paljude kaebuste põhjuseks, mis aastate jooksul Terviseametile laekuvad. Paraku ei anna kehtiv õigusruum Terviseametile antud küsimustes järelevalveõigusi ja seetõttu ei saa amet järelevalvemenetluse kaudu sekkuda eramutes (või korteriühistutes) tekkinud olukorda. Kahjulike organismide tõrje teostamiseks peaks eramu omanik pöörduma tõrjet pakkuva ettevõtte poole.

Andmeid kõikide ettevõtete kohta, kellel on õigus teostada kahjuritõrje teenuseid (sh desinfektsiooni, deratisatsiooni- ja desinsektsiooniteenuseid) leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud majandustegevuse registrist: www.mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (tegevusala: Biotsiid/ Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamine). Kindlasti tuleb kontrollida, kas vastaval ettevõttel on vastutavaks isikuks inimene, kellel on olemas kehtiv kahjulike organismide tõrjuja 5. taseme kutsetunnistus vastava spetsialiseerumisega (olmekahjurite tõrjumine, desinfitseerimine, ehitiste konserveerimine).

 

  • KAHJURID

    Kahjurid ohustavad otseselt inimese tervist, levitades nakkushaigusi, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele. Muuhulgas võivad kahjurid edasi kanda toidumürgitusi põhjustavaid mikroorganisme, soolenakkusi ja parasiite. Patogeensed mikroorganismid, mis on kinnitunud kahjurite kehale või jalgadele, kantakse majapidamises laiali. Samuti toimub saastumine sagedasti näriliste ekskrementidega.

  • ÕIGUSLIK REGULATSIOON

    Terviseamet juhib tähelepanu, et vastavalt rahvatervise seaduse § 12 lõige 7 ja biotsiidiseaduse § 41 lõige 2 sätestatule peab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks. Teisisõnu peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) korraldama kahjulike organismide jälgimise objektil ning vastutama kahjurite kahjustava toime ennetamise ja kahjurite hävitamise eest. Samuti peab maja omanik (või korteriühistu juhatus) looma vajalikud tingimused kahjulike organismide tõrje ohutuks läbiviimiseks objektil.

    Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamist käsitlevad õigusaktid on biotsiidiseadus ja terviseministri määrus nr 25, 23.05.2023 "Nõuded kahjulike organismide tõrje teenuse osutamisele". 

     

    Terviseamet soovitab arutada eramut (või korteriühistut) tabanud kahjuritega seonduvad asjaolusid maja omanikuga (või korteriühistu juhatusega) ja vajadusel pidada nõu juriidilise nõustajaga, leidmaks seadusjärgne võimalus, kuidas vajadusel sundida ehitise omanikku (või korteriühistu juhatust) korrektselt majandama.

  • KELLE KOHUSTUS ON JÄLGIDA NÄRILISTE ARVUKUST LINNAS JA SEDA REGULEERIDA?

    Näriliste arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus on objekti omanikul (biotsiidiseadus § 41). Seega kui närilised pesitsevad maja keldris või selle maja juurde kuuluval maa-alal, siis on nende jälgimise kohustus majaomanikul. Kui närilised tegutsevad avalikus pargis või avalikes hoonetes, siis on nende arvukuse jälgimise ja piiramise kohustus pargi või avaliku hoone omanikul.

    Näriliste arvukuse piiramiseks tuleb korraldada tõrje, mida reeglina teevad vastava kutsetunnistusega isikud (juhul, kui on vaja kasutada professionaalsele kasutajale kasutamiseks ettenähtud biotsiide). Ettevõtted, kes tegelevad kahjuritõrjega, on toodud majandustegevuse registris, kust iga objekti omanik võib endale sobiva teenusepakkuja ise välja valida.

  • KUI SUURT OHTU INIMESTE JA KODULOOMADE (KASSIDE, KOERTE) TERVISELE KUJUTAVAD ROTID? NENDE LEVITATAVAD HAIGUSED?

    Rotid levitavad haigusi, mis võivad põhjustada inimestele ja lemmikloomadele terviseprobleeme (näiteks tulareemia jne). Seega kujutab rottide suur arvukus ohtu inimeste ja lemmikloomade tervisele.

  • MIS VÕIKS OLLA LINNAROTTIDE ARVUKUSE TÕUSU PÕHJUSEKS?

    Linnarottide arvukuse tõusu põhjuseks võib olla soodne keskkond. Kesklinna läbivad näiteks vanad maa-alused veetrassid/magistraalid, kus on soe ning suurte puude juurte alune, kus on hea pesitseda. Samuti puuduvad linnaruumis rottidel looduslikud vaenlased (hulkuvad koerad-kassid). Prügimajades on ka ligipääs toidule piisavalt hea. Lisaks on ka soojad talved soodustanud kergemat ligipääsu toidule.

  • BIOTSIIDID

    Kahjulike organismide tõrje teostamiseks kasutatakse biotsiide. Biotsiidid, mida kasutatakse, peavad olema registreeritud või neile peab olema väljastatud riiklik või liidu luba. Ilma loata või registreerimistunnistuseta biotsiide ei tohi Eestis müüa ega kasutada (biotsiidiseaduse § 8 lg 3). Registreeritud biotsiidide nimekirja leiab Terviseameti kodulehelt. Riikliku ja liidu loaga biotsiidide nimekiri on leitav Euroopa Kemikaaliameti kodulehelt.

    Biotsiidide puhul on märgitud alati ära, kas tegemist on biotsiidiga, mis on mõeldud kasutamiseks tavatarbijale, kutselisele kasutajale või tööstuslikuks kasutamiseks. Tavatarbijale mõeldud biotsiidid on kauplustes saadaval ning tarbijad võivad neid kasutada ilma selleks spetsiaalset väljaõpet omamata. Väga oluline on seejuures järgida pakendil olevaid kasutusjuhiseid ning samuti peaks kindlasti rakendama kasutamisel kõiki pakendil toodud isikukaitsevahendeid. Veel tuleks järele jäänud biotsiid utiliseerida vastavalt pakendil toodud juhistele.

    Kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidid ei tohi olla tavatarbijaile kaubandusest kättesaadavad, kuna eeldavad spetsiaalset väljaõpet ning spetsiaalsete isikukaitsevahendite olemasolu. Nendega tohib töötada ainult inimene, kellel on kahjulike organismide tõrjuja 4. või 5. taseme kutsetunnistus vastava spetsialiseerumisega või kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on selle kohta vastav tunnistus.

    Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud biotsiidid ei tohi samuti olla tavatarbijaile kättesaadavad ning neid võivad kasutada ainult vastava väljaõppe saanud spetsialistid.

KAHJULIKE ORGANISMIDE TÕRJE TEENUST OSUTAVAD ETTEVÕTTED

Tööalase koolituse käigus saadud tunnistus annab küll õiguse kutselisele kasutajale mõeldud biotsiidiga töötamiseks, kuid sellest ei piisa kahjulike organismide tõrje teenuse osutamiseks.

Andmeid kõikide ettevõtete kohta, kellel on õigus teostada kahjulike organismide tõrje teenuseid (sh desinfektsiooni, deratisatsiooni- ja desinsektsiooniteenuseid) võib leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud majandustegevuse registrist aadressil: www.mtr.mkm.ee/juriidiline_isik (tegevusala: Biotsiid/ Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamine). Kindlasti tuleb kontrollida, kas vastaval ettevõttel on vastutavaks isikuks inimene, kellel on olemas kehtiv kahjulike organismide tõrjuja 5. taseme kutsetunnistus vastava spetsialiseerumisega (olmekahjurite tõrjumine, desinfitseerimine, ehitiste konserveerimine).

Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liidu kontaktid leiab SIIT. Rohkem infot aadressil: www.kahjur.ee 
 

VÄLISRIIGIS OMANDATUD KAHJULIKE ORGANISMIDE TÕRJUJA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE

Välisriigi ettevõtja peab Eestis tegutsemisel järgima samu nõudeid mis siseriiklik ettevõtja.

Välisriigis omandatud kahjulike organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotleja saadab Terviseametile aadressile [email protected] järgnevad dokumendid:  

  • täidetud taotluse vorm eesti (DOC) või inglise keeles (DOC);
  • haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirjad eesti või inglise keeles;
  • kutsestandard (inglise keeles), mille alusel on väljastatud haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument;
  • isikut tõendava dokumendi (passi või ID-kaardi) koopia;
  • kahjulike organismide tõrje / kahjuritõrje kutsealal töötamist tõendav dokument, milleks võib olla tööraamatu koopia, tööleping või tööandja poolt väljastatud tõend;
  • riigilõivu (32 €) tasumist tõendava kviitungi koopia.

Panga rekvisiidid riigilõivu tasumiseks:

Saaja:  RAHANDUSMINISTEERIUM

  • SEB Pank  EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
  • Swedbank  EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
  • LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
  • Luminor Bank  EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)

Viitenumber: 2900082304

Selgitus: toiming, mille eest ja isik, kelle eest riigilõiv tasutakse.

Terviseamet otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kahe kuu jooksul taotluse ja kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates.

 

Teave Ukraina sõjapõgenikele

 

EST 
Info Ukraina
sõjapõgenikele »


UKR 
Інформація для воєнних
біженців з України »
 


RUS 
Информация для военных
беженцев из Украины »
 

 
 

 

Kutse tervisekontrolli

Eestis kehtib ühine, solidaarne ja  riiklik ravikindlustus, mis tagab võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile ravikindlustatud inimestele.

Kõigile Ukrainast Eestisse saabud sõjapõgenikele on ette nähtud tasuta üldine tervisekontroll. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba. Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav kõigis piirkondades üle terve Eesti.

Miks tulla üldisesse tervisekontrolli?

Üldine tervisekontroll on kõige lühem tee sisenemiseks Eesti tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja tööjõuturule. Üldise tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade Teie terviseseisundist selleks, et tagada Teile kvaliteetne ja solidaarne arstiabi, nagu kõigile teistele Eesti elanikele.  

Üldine tervisekontroll on ühekordne teenus.  Pärast üldise tervisekontrolli läbimist saate oma tervismuredega pöörduda perearsti poole.  Lisainfo https://www.tervisekassa.ee/inimesele/ukraina-sojapogenikele

Üldine terviskontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli ja uuringuid.  Tervisekontrolli tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed ja uuringute tulemused. Nii on Teie andmed kindlas kohas ning info Teie tervise kohta on kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute.  Üldise tervisekontrolli õigeaegne läbimine aitab säästa aega ja raha ning tagada Teile kvaliteetne arstabi. Kui teile on väljastatud Eesti ID kaart, siis näete neid andmeid ka ise.

Vajadusel suunab arst Teid eriarsti vastuvõtule, teeb otsuse poolelioleva ja/või krooniliste haiguste ravi jätkamiseks.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel.  Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Üldisesse tasuta tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või Te saate sinna pöörduda iseseisvalt.
 

Kui olete rase

Kui olete rase, võite pöörduda otse naistearsti poole, et turvaliselt rasedust jälgimida. Vajalikud kontaktid leiate Tervisekassa veebilehelt www.tervisekassa.ee või infonumbril (+372) 669 6630. Naistearsti juurde võib Teid suunata ka üldine tervisekontroll.


Kui olete haige

Üldise tervisekontrolli käigus saate abi erinevate terviseprobleemide korral: kroonilised haigused, nakkushaigused, väiksemad ja suuremad tervisemured. Kui Te ei saa tervisekontrolli aega piisavalt ruttu, helistage perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt +372 634 6630) ja saate tervisealast nõu ning soovituse, kuhu abi saamiseks pöörduda.
 

Kui Teil on diagnoositud krooniline haigus või vajate ravimeid

Tervisekontrollis jätkatakse krooniliste haiguste jälgimisega ning saate ka edaspidi terviseabi. Vajadusel pikendab või kirjutab arst Teile ravimi retsepte.

Kui Te olete varem saanud HIV või tuberkuloosi ravi, siis andke sellest teada ning Teie ravi jätkub Eestis tasuta. Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
 

Kui Teil on puue või vähenenud töövõime

Kui Teil on pikaajaline haigus või puue, mis takistab töötamist ja igapäevaelu tegevusi, on Teil võimalik saada Eestis ettenähtud toetusi. Sotsiaaltoetuse saamiseks tuleb teha eraldi taotlus.

Puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutatakse tervisekontrollide  käigus Teie tervise kohta dokumenteeritud andmeid. Kindlasti teavitage vastuvõtul arsti, et planeerite töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamist ning rääkige tervisekontrollis arstile oma kroonilistest haigustest, varasematest traumadest ja vigastustest, ravist, abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutamisest või põhjusetest mittekasutamiseks.

Tööealised inimesed (16-64-aastased) saavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse ning puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotluse esitada Teile lähimas töötukassa esinduses. Töötukassa esinduste asukohad leiate kodulehelt.

Laste (0-15-aastased) vanemad ja vanaduspensioniealised (65-aastased ja vanemad) inimesed saavad esitada taotlusi Teile lähimas Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Esinduste asukohad ja lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine
 

Kaitse nakkushaiguste vastu

Sõja eest põgenedes võisite endale teadmata kokku puutuda erinevate ohtlike haigustega. Kui need haigused jäävad avastamata, võib Teie seisund kiiresti halveneda ning ka Teie lähedased ja teised inimesed võivad ohtu sattuda.

Tervisekontrolli käigus tehakse täiskasvanutele vereanalüüs ning kopsuröntgen haiguste tuvastamiseks. Juhul kui teil tuvastatakse nakkushaigus, on selle ravi tasuta.

Nakkushaiguste kontroll on vajalik ka töötamise tervisetõend saamiseks, mida nõutakse teatud töökohtadel.  Üldises tervisekontrollis saate selle tõendi tasuta.

Nakkushaiguseid on võimalik vältida vaktsineerimisega. Ukraina sõjapõgenikele on vaktsineerimine tasuta. Nii lastele kui täiskasvanutele võimaldatakse tasuta vaktsineerimist Euroopa Liidus heaks kiidetud kvaliteetsete vaktsiinidega.
 

Leppige kokku aeg tervisekontrolliks

Üldisesse tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või saate aja ise kokku leppida. Aeg tervisekontrolliks tuleb alati ette broneerida.

  • Võtke kaasa isikut tõendav dokument.

  • Kui Teil on dokumente oma tervise kohta, siis võtke need palun üldisesse tervisekontrolli kaasa.

  • Palun minge tervisekontrolli 15 minutit varem kohale.

  • Palun ärge minge tervisekontrolli punkti ilma broneeringuta.

  • Iga inimese jaoks tuleb broneerida eraldi aeg.

 

Terviskontrolli aja broneerimine ja kontaktid

Üldise tervisekontrolli ja teiste tervishoiuteenuse pakkujate kontaktid:

Aja kokkuhoiuks mõelge enne tervisekontrolli läbi vastused järgmistele küsimustele:

  • Kas Teil on praegu tervisemure, millega abi vajate? Millal see algas? Kas olete seda lahendada proovinud? Kas see on Teil esmakordselt?
  • Kas Teil on kroonilisi haigusi?  
  • Kas võtate regulaarselt ravimeid? Kas vajate neid praegu lisaks? Võtke palun ravimid tervisekontrolli kaasa.
  • Kas Teil on allergiaid, näiteks mõne ravimi vastu?
  • Milliste haiguste vastu olete vaktsineeritud? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teie laps on saanud kõik kavajärgsed vaktsiinid? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teil on puue või funktsioonihäire?
  • Kas Teil on veel mõni küsimus, millele ootate tervisekontrollis vastust?
  • Kui soovite tõendit tööle asumiseks, palutakse teil tervisekontrollis vastata järgmistele küsimustele ning vastuseid oma allkirjaga kinnitada:
    •   Kas Teil esinesid või esinevad: viirushepatiit, kopsutuberkuloos, nahanakkused, salmonelloos*, kõhutüüfus/paratüüfus, šigelloos (düsenteeria), muud soolenakkused, täpsustamata põhjusega seedetrakti häireid (kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, naha kollasus), difteeria ja difteeriakandlus, ülemiste hingamisteede mädapõletikud?
    •   Kas olete viibinud väljaspool Eestit viimase kahe kuu jooksul? Nimetage riik/riigid.
    •   Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiirangud?
    •   Kas on esinenud viimase kuu aja jooksul MRSA (multiresistentse Staphylococcus aureus`e) kandlus?

Tasuta insuliinid

Ukraina sõjapõgenikke toetamiseks on Eesti Vabariigile annetatud tasuta insuliine, mis on tarnitud 6 apteeki. Apteegid valis välja annetaja ja Terviseamet. Need on järgmised:

Annetuses on järgnevad insuliinid: Levemir Flexpen, NovoMix 30 Flexpen, Novorapid FlexPen, Ryzodeg FlexTouch, Tresiba 100 FlexTouch ja insuliininõelad NovoFine.

Insuliine väljastatakse retsepti alusel. Väljastamiseks sobivad järgmised retseptid:

  • Ukraina paberretsept

  • Eesti paberretsept (retseptil peab olema patsiendiga seotud number, näiteks sobib sünniaeg või passinumber)

  • Eesti digiretsept (juhul, kui inimesel ei ole veel Eesti isikukoodi, on oluline, et inimesel oleks kaasas, kas digiretsepti väljatrükk või vähemalt kood, mida arst kasutas ravimi väljakirjutamisel. Selle koodi alusel on võimalik retseptikeskusest inimesele välja kirjutatud retsept üles leida.

Tegemist on soodustuseta retseptidega.

Insuliine väljastatakse ainult Ukraina sõjapõgenikele ehk neile, kes on õigustatud saama Eestis ajutist kaitset.

Väljastamise aluseks on:

  • isikut tõendav dokument (Ukraina pass, Ukraina välispass, Ukraina ID kaart, Ukraina Saatkonnas väljastatud ajutine isikut tõendav dokument, PPA poolt väljastatud dokumendid);

  • kinnitus, et inimene on saabunud Eestisse peale 24. veebruari 2022 (isiku suuline kinnitus või PPA tõend) või Eesti arsti poolt digiretsepti märkuste lahtrisse lisatud info, et tegemist on Urkaina sõjapõgenikuga. Sel juhul on arst juba välja selgitanud, et tegemist on insuliini saamiseks sobiliku inimesega.

Info Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamisest Eesti Vabariigis

  • Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta. Erakorralise tervisemurega pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril ☎️ 112.

  • Kiirabi viib kõigi sõjapõgenike esmase tervisekontroll läbi vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtukeskustes on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.

  • Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu leiate SIIT. Aja broneerimiseks helistage riigiinfo telefonil ☎️ 1247 / +372 600 1247. Kui Teil ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse Teid edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Eestis saate esimeseks doosiks valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Moderna mRNA vaktsiini Spikevax, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini või Novavaxi valgupõhise vaktsiini Nuvaxovid. Vaktsineerima minnes võtke kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija Teile alati kohe ka teise doosi manustamise aja.

  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt ☎️ 1247. Infot leiab ka Eesti Tervisekassa veebilehelt. Kui Teile on broneeritud täiendav tervisekontroll, palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

  • Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea Te kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiate Tervisekassa veebilehelt (klikkides skeemil nupule „Mul tekkis tervisemure, mis ei vaja kiirabi“). Perearstikeskusega võib ise ühendust võtta ning palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

 

Tervishoiukorraldus Eestis

Vaktsiin päästab elusid

  • Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele. Info leiab TAI kodulehelt.

PÕHILISED INFOPUNKTID

Kõik mürgistused on ennetatavad!

Mürgistused on õnnetused, mida on võimalik ette näha ja seega ennetada. Õigete harjumuste abil on kõik mürgistused välditavad. Kui mürgistusõnnetus siiski juhtub, saab abi mürgistusinfoliinilt 16662.

Levinud mürgistusõnnetuse põhjuseks on kemikaalide ja ravimite pakendite segamini ajamine

Mürgistusteabekeskuseni jõuab kahetsusväärselt palju teateid õnnetustest, kus segamini on aetud koduste kemikaalide ja toiduainete pakendid ning kogemata joodud näiteks nõudepesuvahendit või vedelseepi. Mürgistusõnnetusi soodustab see, kui kemikaalid valatakse ümber joogipudelitesse. Koduste kemikaalide osas on oluline jätta need originaalpakenditesse ning hoida neid toiduainetest eraldi.

Soovitused kemikaalidega ümberkäimiseks:

  • jälgi hoolikalt pudelile kirjutatut, sest sarnastes pudelites võivad olla täiesti erinevad vahendid,

  • hoiusta kemikaalid toiduainetest ja -nõudest selgelt eraldi,

  • ära kalla kemikaali teise pudelisse ümber,

  • tugevaid kemikaale kasutades kanna kindlasti kummikindaid ja maski, sest kemikaal võib sattuda nahale või eritada mürgiseid aure.

  • Ära sega kemikaale omavahel, sest tekkinud reaktsioonist võib saada mürgistuse. 
     

Ravimeid võttes kontrolli kolm korda!

Ravimeid on kasulik hoiustada teistest asjadest eraldi, sorteeritult ning lastele kättesaamatus kohas. Ravimite võtmisel tuleb olla tähelepanelik ning kui ravimeid tuleb võtta igapäevaselt, siis tasub sisse seada kindel süsteem, mis aitab välistada mitmekordse koguse võtmist.

Ravimimürgistuse vältimiseks kontrolli ravimeid võttes kolm korda:
 1. Pakendit avades kontrolli, kas selle sees on õige ravim.
 2. Ravimi manustamise eel kontrolli, kui palju peab võtma. Pööra erilist tähelepanu mõõtühikule: milliliitrit ja milligrammi ei tohi segamini ajada.
 3. Kohe pärast kasutamist kontrolli, kas ravim sai tagasi õigesse pakendisse ja lastele kättesaamatusse kohta.

Ravimite topelt võtmise vältimiseks on mitmeid võimalusi – kalendrisse või muusse märkmikusse märke tegemine, ravimijaoturi kasutamine või erinevad nutirakendused. Oluline on, et inimene leiaks endale sobiva süsteemi ja seda järjepidevalt kasutaks. 
 

Väikelaste mürgistusi aitab ennetada läbimõeldud hoiustamissüsteem

Väikelaste mürgistused juhtuvad enamasti tähelepanematusest. Lapse ravimipudel aetakse segamini mõne teise pudeliga või manustatakse ravimit valesti. Samuti unustatakse ravimid ja kemikaalid laste vaate- ja käeulatusest turvalisse kohta panna.

Kasulik on hoida ravimeid ja muid väikepudeleid eraldi. Nii välditakse olukordi, kus kiirustades või väsimuse tõttu haaratakse tähelepanematusest vale pudel ja tagajärjeks on mürgistus. Lastele mõeldud ravimid on kõige parem üldse eraldi hoida.

Oluline on meeles pidada, et kodukeemia ja ravimid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. 6-12 kuu vanuste lastega juhtunud mürgistustest 50% on seotud sellega, et laps on ise ulatunud talle ohtliku tooteni.

Kui õnnetus juhtub, loputa suu tavalise veega ja tee kindlaks, mida ja kui palju alla neelati. Kemikaali neelamise korral anna kannatanule vett, ent lapsele mitte enam kui 15ml/kg ehk näiteks 5-kilosele lapsele mitte enam kui 75ml. Täiskasvanule mitte enam kui 240 ml. Seejärel helista mürgistusinfo telefonile 16662, et saada hinnang õnnetuse ohtlikkusest ja juhised järgmisteks sammudeks.
 

Seenemürgistuse vältimiseks korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned

Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus korjata metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire. Kui seedehäire tekib umbes kahe tunni jooksul pärast söömist, on tegemist suhteliselt kerge mürgistusega ja see ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kui sümptomid tekivad 6-8 tundi pärast söömist, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired.
 

Mürgistusinfoliin 16662

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui on juhtunud mürgistus või on selle kahtlus. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliinilt saab abi nii vene kui ka inglise keeles.

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega.

Tegevuse alustamine ilu- ja isikuteenuste valdkonnas

Teenuse osutaja oskused

Tegevuste alustamisel arvestage, et esmane nõue teenuse osutamisel on tagada kliendi terviseohutus. Ilu- ja isikuteenuste osutajad peavad omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi. Kuigi Eestis ei ole kehtestatud erinõudeid iluteenuste pakkuja haridusele, peavad siiski iluteenindajal olema teadmised ja oskused, et protseduur läbi viia ilma kliendi tervist kahjustamata.

Iluteenuste hulka kuuluvad: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetiku-, spaa-, massaaži-, püsimeigiteenus. Selliste protseduuride teostamiseks pole vaja registreeringut või tegevusluba, kuid tuleb täita nõudeid ruumidele, hügieeni tingimustele, seadmetele.

Pöörake tähelepanu, et keerulisemad protseduurid ehk esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (näiteks täitesüstid, mesoteraapia, mõned laserprotseduurid), kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ning nende teostamiseks on vajalik tegevusluba ja tervishoiutöötaja kvalifikatsioon.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Nimetatud nõuded on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast.

Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning omama tervisetõendit (pöörduge perearsti poole).

Kui tekivad lisaküsimused esteetiliste protseduuride valdkonnas kehtivate nõuete osas, siis pöörduge nõu saamiseks Terviseameti poole:  [email protected]; tel. 794 3528
 

Iluteenuse osutamise tegevuskoht

Ilusalongi avamise jaoks ei pea omama Terviseameti luba ega kooskõlastust. Sellegipoolest tuleb esimese asjana viia oma tulevane tegevuskoht vastavusse nõuetele.

Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.

Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.

Tööruumides peab olema kesk-, elektri- või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.

Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.

Iluteenustega seonduvate küsimustega pöörduge: [email protected];  tel. 794 3528.
 

Meditsiiniseadmed iluteenuste valdkonnas

Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu veenduge, et seade vastab EL-i nõuetele.

Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka, ühtlustavad arme, akne, stimuleerivad fibroblaste, silendavad kortse, on meditsiiniseadmed.

Kui soovte rohkem infot, siis küsige meie käest aadressil: [email protected]
 

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

  • Tarbijakaitseseaduse (TKS) §9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.

  • Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. aasta määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".

  • Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

  • Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse §5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse §7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviisi, märgistust, hoiatusi, kasutamise ja hävitamise juhendeid ning muud teavet. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.

  • Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.

  • Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.

 

 
07.08.2014

Arstide Liidu esindaja Katrin Rehemaa eksitab avalikkust, öeldes, et Terviseamet ei avalda andmeid eriarstide kvalifikatsiooni ega erialade kohta ning kus arstid töötavad.

Kõikide Eestis registreeritud tervishoiutöötajate, sõltumata nende hariduse omandamise kohast ja päritolust, registriseisu andmed – sealhulgas nii kvalifikatsioon kui ka praegune töökoht, on avalikult kättesaadavad juba aastast  2002. Viimased neli ja pool aastat on need leitavad veebilehelt: www.terviseamet.ee. Vastavate andmetega tutvumiseks tuleb avada tervishoiutöötajate riiklik register. Kinnitame, et ka kõikide nn kolmandatest riikidest tulnud arstide registriandmed on alati olnud täpselt samas mahus avalikud nagu ka Eestis hariduse omandanud arstide andmed.

Seadusest tulenevalt ei ole Terviseametil õigus avaldada ega muul viisil kõrvalisele osapoolele kättesaadavaks teha isikuandmete alla liigituvaid andmeid. Sarnane keeld kehtib nii Eesti kui mitte Eesti päritolu tervishoiutöötajate andmete suhtes ja neid andmeid pärivate muude isikute, organisatsioonide suhtes.

Arstide liit on varasemalt kahtlustanud Terviseametit, et registrile teadaolevad mitteavalikud andmed võivad lekkida, neid võidakse  kasutada näiteks miinimumtunnitasu läbirääkimistes. Seepärast mõjub arstide liidu praegune pahameel vastuoluliselt.

Kuigi arstide liit on pidevalt esinenud kahtlustustega mujalt tulnud eriarstide kvalifikatsiooni, pädevuse ja kvaliteedi osas, siis tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni tööpraktika seda ei kinnita. Komisjonile oli käesoleva aasta 1. Juuli seisuga esitatud kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga.  Kuid mitte ühtegi patsientide poolset kaebust ei ole seni registreeritud nn idasuuna arstide tegevuse kohta, samuti ei ole komisjon tuvastanud nn ida suunalt tulnud arstide arstlikke vigu muudes menetlustes.

Samuti puudub alus arstide liidu kahtlusel, justkui liiguks kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid pärast Eestis registreerimist vabalt  teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Selliseid arste, kes on pärast Eestis töötamist taotlenud enda registreerimist ka mõnes muus EL liikmesriigis, on praeguse seisuga neli. Ka nende nelja arsti uus töökohariik ei ole ühelgi juhul teavitanud Eestit kui eelmist töökohariiki arstidega seotud probleemidest. Vastavalt riikidevahelise valvsuse alasele koostööle saab Terviseamet koheselt teavituse, kui Eesti päritolu tervishoiutöötaja kvalifikatsiooniga on mingeid probleeme või ta on lausa mõne muu liikmesriigi registrist kõrvaldatud.

Terviseamet ootab plaanitava auditi tulemusi. Oleme seisukohal, et õigusaktid, sealjuures ka koostoimes, peaksid olema ühemõttelised ja selgesti mõistetavad. Kuni õigusliku tõlgendamise selgumiseni kinnitab Terviseamet, tuginedes nii siseriiklikule järelevalvele kui ka rahvusvahelisele koostööle, et nn idasuuna arstide kvalifikatsioon on olnud küllaldane ja nende poolt osutatud teenus ei ole kindlasti halvema kvaliteediga võrreldes teenuse üldise tasemega Eestis.

Kõik uudised

Lehed