Sotsiaalministeerium algatas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu juba 2019. aasta suvel. Riigikogu võttis eelnõu seadusena vastu 14. aprillil 2022 ning Vabariigi President kuulutas seaduse välja 21. aprillil 2022. Seadus jõustus 1. novembril 2024.

Tervishoiuteenuseosutaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus annab patsiendile (või muule õigustatud isikule) õiguse nõuda hüvitist tervishoiuteenuse osutamisel põhjustatud tervisekahju eest.

Mis on hüvitise väljamaksmise alus?

Uue seaduse alusel hüvitatakse tekkinud kahju seoses eksimustega, mis on toimunud pärast seaduse jõustumist, kui vastaval tervishoiuasutusel on sõlmitud vastutuskindlustusleping ja kindlustusandja poolt on juhtum hinnatud kindlustusjuhtumiks (st tegemist on kahjuga, mida oleks olnud tõenäoliselt võimalik vältida).

Kindlustusjuhtumiteks on näiteks:

1. tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
2. diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, kui sellega kaasnes kahju;
3. tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus.

Täiendavalt võib lugeda tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest.

Vaata ka, millised on tervisekahjustuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused (PDF).

 

Mis liiki kahjud hüvitatakse?

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja vastutuskindlustuslepingu alusel hüvitatakse õigustatud isikule üksnes kindlustusjuhtumist tingitud järgmine kahju:

1.   ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;
2.   kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele;
3.   osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;
4.   matusekulud;
5.   ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;
6.   muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 (varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral) ja 130 (kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral) kohaselt;
7.   mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse § 134 (mittevaralise kahju hüvitamise erisused) kohaselt.

 

Mis saab edasi, kui patsient on saanud ravi käigus kahju, mis oleks olnud välditav?

Kui patsient on saanud ravi käigus kahju, tuleb tal endal või mõnel muul õigustatud isikul (näiteks ülalpeetaval või pärijal) pöörduda raviasutuse kindlustusandja poole ning esitada ravivea kohta kahjuteade. Vastav kahjuteade tuleb esitada 4 nädala jooksul.

Kahjuteate vorm on reeglina olemas raviasutuse kindlustusandja kodulehel. Kahjuteates tuleb märkida, mis juhtus ja mis põhjustab patsiendis rahulolematust. Teates ootab kindlustusandja muu hulgas kirjeldust kahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamise kohta, kes teenust osutasid, kus seda tehti ning milliseks hindab patsient tervisekahju raskusastet. Kahjuteatesse võib märkida kahju tõttu tekkinud täiendavate kulude suuruse või soetatud meditsiiniliste abivahendite maksumuse.

Kahju tekkimisest teavitamise 4 nädalast tähtaega saab pikendada, kui patsiendil ei ole võimalik kindlustusandja poole pöörduda teviseseisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel.

 

Kui kiirelt kahju hüvitatakse ja millised on hüvitise määrad?

Kindlustusandja hindab 180 päeva jooksul, kas juhtum kuulub hüvitamisele. Kindlustusandja võib vajadusel küsida raviasutuselt selgitusi juhtumi kohta ja see tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kindlustusandja peab seejärel mõistliku aja jooksul hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks tegema ja hüvitama.

Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot. Hüvitatav on ka tervisekahjuga kaasnev mittevaraline kahju kuni 30 000 eurot.

 

Mis saab edasi, kui patsient ei nõustu kindlustusandja pakutud hüvitisega?

Kui patsient pole kindlustusandja hüvitamise otsusega rahul, jääb talle võimalus pöörduda Tervisameti juures tegutsemist alustava lepituskomisjoni poole.

Lepituskomisjon on Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses lepitusseadusest, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Niisiis on tegemist lepitusorganiga.

Avaldusi vaadatakse komisjoni poolt läbi erinevates koosseisudes, mis sõltub avalduse sisust.

Näiteks vaatab komisjon avalduse läbi kolmeliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt üks vastava meditsiinivaldkonna asjatundja, kui avaldus puudutab:

1.   vaidlust hüvitise suuruse üle;
2.   kommunikatsiooni ja tervishoiuteenuste dokumenteerimist;
3.   vaidlust, mille esemeks on aegumise kohaldamine;
4.   lepitusasja, mille hind on alla 1000 euro;
5.   vaidlust tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-s 20 sätestatud kahju hüvitamise välistuse kohaldamise üle;
6.   vaidlust, mille lahendamine ei eelda meditsiinilisi eriteadmisi ega nendele tuginevate järelduste tegemist.

Kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, võib komisjon avalduse läbi vaadata ka üheliikmelisena. 

Komisjon ei lahenda vaidlust:

1.   mis on lahendamisel kohtus;
2.   mille esemeks on tagasinõude kohaldamine;
3.   mis on seotud erimeelsustega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel.

Vaata lisa lepituskomisjoni tööd puudutavast määrusest.

 

Kui pika aja jooksul on võimalik nõue esitada?

Nõude aegumistähtaeg on toodud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses, mille kohaselt saab õigustatud isik nõude esitada kolme aasta jooksul, alates ajast, mil ta sai tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest teada, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.

Seadus näeb siiski ette kindlustusjuhtumist teavitamise korra, mille kohaselt tuleb kahjuteade kindlustusandjale esitada 4 nädala jooksul alates kindlustusjuhtumist teada saamisest.

 

Kuidas saada teada, kas tervishoiuteenuse osutajal on kehtiv vastutuskindlustuse leping?

Tervishoiuteenuseid võib osutada ettevõte, kellele on Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.

Tervishoiuteenuseid osutavad ettevõtted ja väljastatud tegevusload on leitavad Terviseameti registrite iseteenindusest. Valides menüüpunkti „Tegevusload“, avaneb tegevuslubade otsing. Otsingu tingimusi on võimalik määrata rippmenüüde abil.

NB! Kui otsingu tingimusi ei muudeta, annab otsing tulemuseks kõik kehtiva patsiendikindlustusega teenuse osutajad.

Kui soovite leida tegevusloa kehtiva kindlustuse olemasolust sõltumata, valige kindlustuse rippmenüüst tingimus „Kõik“, ning vajutage otsingunuppu.

 

Kuidas hüvitatakse enne 1. novembrit 2024 toimunud kahjujuhtumid?

Kui patsiendile välditavat kahju põhjustanud juhtum leidis aset enne seaduse jõustumist või enne tervishoiuasutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimist, tuleb kaebus või kahju hüvitamise nõue lahendada senise korralduse kohaselt ehk otse raviasutusega või kohtu kaudu.

 

Rohkem infot:

https://www.sm.ee/patsiendikindlustus

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024030

https://pzu.ee/ariklient/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustuslik-vastutuskindlustus/