Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Skistosomiaas

Sissejuhatus: 

Skistosomiaas on levinud peamiselt Aafrikas, kuid seda esineb ka Lähis-Idas, Kagu-Aasias, Hiinas, Indoneesias, Kambodžas ja Laoses ning Euroopas Korsika saare lõunaosas Cavo jõe äärsetel aladel. Inimesed nakatuvad sagedamini Sahaara-taguses Aafrikas (Malis, Burkina Fasos, Tanganjika ja Victoria järvede ümbruses), Etioopias Omo jõe ja Egiptuses Niiluse jõe piirkonnas.

Haigustekitaja: 

Haigustekitajaks on ussnugiline Schistosoma haematobium. Vees olevad haigustekitaja larvid tungivad läbi naha organismi. Haigustekitaja munad on nakatunud inimese roojas ja uriinis.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on haigustekitajatega saastunud mageveekogude vesi.

Levimine: 

Haigustekitajad levivad magevee vahendusel – inimesed nakatuvad jõgedes, järvedes ujumisel, suplemisel, jalgsi veekogude läbimisel. Inimesed ei nakatu soolaveekogudes.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkus on 14 kuni 84 päeva.

Haigusnähud: 

Inimene põeb skistosomiaasi ägedas või kroonilises vormis. Ägeda haigusvormi nähud on palavik, pea- ja lihasvalu, kõhulahtisus, hingamisteede põletik ning valulik maksa ja põrna suurenemine. Krooniline haigusvorm võib aastaid kulgeda ilma haigusnähtudeta. Selle ägenemisel tekib soolte, maksa, kuseteede või põie põletik ning kahjustuda võib ka kesknärvisüsteem. Kroonilise vormi haigusnähtudeks on kõhulahtisus või -kinnisus, veriroe, urineerimishäired jm.

Ennetamine: 

Nakatumise vältimiseks tuleb.
a) skistosomiaasi riskipiirkondades hoiduda mageveekogudes ujumisest, suplemisest või nende jalgsi läbimisest,
b) joogiks kasutatavat vett tuleb keeta või kuumutada vähemalt +50ºC-ni viie minuti jooksul, 
c) pärast kahtlases veekogus suplemist pühkida nahk kohe rätikuga kuivaks.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54