Sa oled siin

26. juuli 2018 - 12:59 -- marliis.odamus
Sissejuhatus: 

Täitõbi (pedikuloos) on viimastel aastatel üks süvenenumaid probleeme nii lasteasutustes kui hoolekandeasutustes. Pedikuloosi haigusjuhte ei registreerita aastast 2004, mistõttu puudub täpsem ülevaade haigestumisest. Arusaam, et täid tekivad mustusest, on ekslikud. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest, ja sotsiaalsest kuuluvusest. Koduloomad täisid ei levita. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega.

Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juustega või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel.

Järjepideva selgitustöö tulemusena oleme saavutanud, et pedikuloosi haigusjuhtumitest teavitavad valehäbita nii lapsevanemad kui ka koolide ja lasteaedade personal, mis on nakkuse piiramise seisukohast ääretult oluline, kontrollimaks teisi lapsi, leidmaks kontaktseid ja piiramaks nakatumist.

Haigustekitaja: 

Haigustekitajaks on peatäi (Pediculus humanus capitis).

Inimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti liikuda/ronida. Selleks, et jõuda ühelt pealt teisele, on vaja vahetut juustevahelist kontakti. Peatäid levivad eelkõige seal, kus on palju inimesi ühes kohas koos. Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergiseerivat toimet ja tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.

Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna (tingud). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150-300 muna.

Peatäid on pruunikat värvi; tingud on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda täidest väiksemad.

8-10 päeva möödudes kooruvad munadest noor täi ehk nümf, kes peab ellujäämiseks saama esimese 24 tunni jooksul imeda verd, muidu ta hukkub. Nümf ei ole võimeline paljunema ega nakatama. Nümfi koorumisel jääb juuksejuurtele valge kest, mis sealt ühe kuu jooksul ära kulub.

Nümfil on kolm arengustaadiumi ning 9-12 päeva möödudes saab temast täiskasvanud täi.

Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on 29-30°C.

Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad.

Täid säilivad väliskeskkonnas kuni 2 päeva.

Tingud võivad säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on nakatunud inimene.

Levimine: 

Levib vaid otsese kontaktiga nakatunud inimestelt, nende juustest, kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms.

Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna (tingud). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150-300 muna.

Peatäid on pruunikat värvi; tingud on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda täidest väiksemad.

8-10 päeva möödudes kooruvad munadest noor täi ehk nümf, kes peab ellujäämiseks saama esimese 24 tunni jooksul imeda verd, muidu ta hukkub. Nümf ei ole võimeline paljunema ega nakatama. Nümfi koorumisel jääb juuksejuurtele valge kest, mis sealt ühe kuu jooksul ära kulub.

Nümfil on kolm arengustaadiumi ning 9-12 päeva möödudes saab temast täiskasvanud täi.

Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on 29-30°C.

Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad.

Täid säilivad väliskeskkonnas kuni 2 päeva.

Tingud võivad säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat.

Peiteperiood: 

Peiteperiood on ca kaks nädalat.

Haigusnähud: 

Algul kerge peanaha sügelus. Täide enamlevinud piirkonnaks on kõrvade tagused ning juuksepiir kukla piirkonnas. Hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad. Intensiivse kratsimise järgselt tekib peanahal ja kaelal nahapõletik. Harvem võib tekkida tüsistusena mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine. Hoolikal vaatlusel võib näha peanahal täisid ning juustes tinge kaelal ja kõrvade taga.

Ennetamine: 

Praktilisi nõuandeid lapsevanematele

Kammimine omab täitõve diagnoosimisel olulist tähtsust, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne.

Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid peale peatäidega nakatumist, mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pereliikmeid.

Ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.

Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid otstarbekohaselt.

Taasnakatumise vältimiseks pesta pesumasinaga (veetemperatuur üle 60ºC) haigega kontaktis olnud riideesemed – mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne. Kuivatite kasutamisel lähtuda kuumemast režiimist.

Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.

Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või siis lihtsalt ära visata.

Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel vaheta tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel kasutada aurupuhastit.

MIKS SAAB LAPS IKKA JA JÄLLE TÄID?

Kui munad ei sure esimese tõrjega, võivad need kooruda ja täi elutsükkel algab otsast peale. Seetõttu on eriti oluline kontrollida 8-10 päeva pärast uuesti, kas täitõrje oli edukas. Uuesti nakatumise põhjus võib olla ka selles, et teie laps on kokku puutunud mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks koolile või lasteaiale teavitada ka kogu lapse suhtlusringi.

Kui leitakse elus täisid, tuleb tõrjet korrata ja seejärel kord nädalas pead kontrollida. on siiski oluline, et iga pereliikme juukseid kontrollitaks põhjalikult, ega neis täisid pole. Selleks sobib spetsiaalne täikamm. Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik üksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Töödelge kõiki selliseid isikuid ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumis

MIKS TULEB 8-10 PÄEVA MÖÖDUDES KONTROLLIDA UUESTI PEAD JA VAJADUSE KORRAL TEINE TÄITÕRJE TEHA?

See on seotud peatäi elutsükliga. Kuna munad on väga vastupanuvõimelised, on olemas võimalus, et mõned neist ei hävinud esimese ravi käigus. Noored täid kooruvad oma munadest 7-8 päeva pärast. Seetõttu tuleb juukseid 8-10 päeva möödudes uuesti kontrollida. Teise täitõrjega, mis tehakse 8-10 päeva pärast, on võimalik tappa vahepealsel ajal allesjäänud munadest koorunud noored täid. Selle teise täitõrje eesmärk on katkestada täide elutsükkel. Samas soovitatakse siiski kontrollida juukseid ka muul ajal regulaarselt

NB! Pedikuloosi ennetamisel saavutatakse häid tulemusi üksnes sel juhul, kui lastel, nende vanematel, lasteasutuste ning hooldekodude personalil on piisavad teadmised täitõve levikufaktoritest ning hea hügieenitava reeglite järgimine on kombeks igapäevaselt.

 Iga laps ja täiskasvanu peab teadma, et nakatumise kõige suurem oht on peade vahetul kokkupuutel ja pikad lahtiolevad juuksed suurendavad seda ohtu.

Soovitatud meetmed täitõve (pedikuloosi) edasise leviku piiramiseks lastekollektiivis

Peatäide avastamisel koolis/lasteaias tuleb viivitamata teavitada kõiki õpilasi ja nende vanemaid, lasteaias vanemaid personaalselt e-maili või e-kooli kaudu (arvestades Isikuandmete kaitse seaduse nõudeid). Vanematel lasub kohustus kontrollida laste päid igapäevaselt.

Kontrollida kõikidel klassi/rühmade (soovitavalt ka teiste klasside) õpilastel/lastel peatäide olemasolu.

Peatäidega nakatunud lapsi kooli/ lasteaeda ei lubata. Lapsed võivad kooli/lasteaeda naasta juhul, kui nad on täielikult vabanenud peatäidest. Haigestunud last ravitakse kodus (võib konsulteerida perearstiga, kes määrab ravi ja ütleb, millal laps võib kooli tagasi minna). Haige lapse vanematele soovitada kontrollida kõiki pereliikmeid.

Võimalusel korraldada riietusesemete hoidmine riidehoius (garderoob ja spordisaali riietusruumid), selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.

Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on kuni 2 nädalat elus. Juhul kui pedikuloosi kahtlusega õpilane võimles spordisaalis, tuleb koheselt korraldada spordimattide niiske puhastamine. Võimalusel kasutada aurupuhastit.

Peatäide avastamisel rohkem, kui viiel lapsel, tuleks  teavitada haigestumisest terviseametit.

Täitõve (pedikuloosi) edasise leviku piiramiseks võetavad meetmed hooldekodudes

Hoolealuse vastuvõtul hooldekodusse kontrollida peatäide ja tingude olemasolu.

Peatäidega nakatunutele  teostada ravi.

Peatäide avastamisel rohkem, kui viiel hoolealusel tuleb  teavitada terviseametit, ka hoolealuste lähedasi (arvestades Isikuandmete kaitse seaduse nõudeid). Hooldajatel lasub kohustus kontrollida hoolealuste päid igapäevaselt.

Korraldada riietusesemete hoidmine selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.

Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on kuni 2 nädalat elus.