Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Naegleria fowleri nakkus ehk naegleriaas

Sissejuhatus: 

Naegleriaas on amööbi poolt põhjustatud raskekujuline närvisüsteemi nakkushaigus, mis esineb parasvöötme ja troopilistes maades. Eestis ei ole naegleriaasi esinenud.

Haigustekitaja: 

Haigusetekitajaks on amööb Naegleria fowleri, mis elab soojemas värskes vees ja pinnases. Haigusetekitaja läbib kolm elutsükli faasi – tsüsti, viburi ja trofozoidi faasi. Inimesi nakatavad ainult trofozoidid, mis eelistavad soojemat vett. Trofozoidid võivad elada ka vähekloreeritud basseinivees. Tsüstid säilivad külmas vees mitu kuud.

Levimine: 

Haigusetekitajad amööbid levivad soojema vee kaudu. Inimene nakatub veekogudes suplemisel, ujumisel, sukeldumisel vee tõmbamisel ninaõõnde. Ninaõõnde sattunud amööb liigub piki haistmisnärvi edasi peaajju. Nakatumise riskiteguriteks on reisimine soojadesse maadesse ning seal veekogudes suplemisel vee tõmbamine ninaõõnde.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkuseks on viis päeva kuni kaks nädalat.

Haigusnähud: 

Varajasteks haigusenähtudeks on haistmise muutumine, palavik, peavalu, isutus ja iiveldus. Seejärel kujunevad ajukelme ärritusnähud, kaelakangestus ja meningoentsefaliit ehk ajukelme-aju põletik. Haiguse põhjuse diagnoosimiseks uuritakse laboratoorselt seljaaju vedelikku mikroskoopilisel, mikrobioloogilisel või PCR-meetodil.  Naegleriaasi ravitakse antibiootikumidega (eeskätt amfoteritsiin B-ga).
Ravist sõltumata on suremus 95%.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54