Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Lassa palavik

Sissejuhatus: 

Lassa on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis on endeemiliselt levinud Lääne-Aafrika nmaades.

Haigustekitaja: 

Lassa palaviku tekitaja on Lassa viirus, mis kuulub arenaviiruste perekonda. 

Nakkusallikas: 

Looduses on Lassa viiruse kandjateks Mastomys liiki kuuluvad rotid, kes eritavad viirusi uriini ja väljaheitega väliskeskkonda. Inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud/haige inimene.

Levimine: 

Viirused levivad inimeselt-inimesele haige vere, uriini, rooja, sülje või mehe seemnevedelikuga. Inimene võib nakatuda ka roti uriini või roojaga kokkupuutumisel.

Lassa hemorraagiline viiruspalavik on levinud Lääne-Aafrika maades, kust seda reisijad toovad Euroopasse: näiteks Ühendkuningriiki aastatel 1971- 2003 – 10 juhtu ja 2009. a – 1 juht.

Peiteperiood: 

Peiteperiood kestab 3 kuni 21 päeva (keskmiselt 7 kuni 10 päeva).

Haigusnähud: 

Uurimismaterjaliks on vere- või uriiniproov. Uuritakse RT-PCR meetodiga. 

Kliiniline diagnostika on keerukas, sest meie tervishoiutöötajatele on see tundmatu nakkushaigus, mille haigusnähud sarnanevad algstaadiumis kõhutüüfuse ja malaariaga.

Haigega kokku puutunud isikud jagatakse kolme riskikategooriasse sõltuvalt kontakti iseloomust:

  • 1. Kategooria (risk puudub) – pereliige, sama korteri/maja elanik, kes ei ole haigega või tema eritistega kokku puutunud;
  • 2. Kategooria (väike risk) – haiget hooldavad/ravivad tervishoiutöötajad, laborandid/laboritehnikud, kes ei töötle uurimismaterjali või kes kasutavad isikukaitsevahendeid;
  • 3. Kategooria (suur risk) – isikukaitsevahendeid mitte kasutav isik/tervishoiutöötaja, kes puutub vahetult kokku haigematerjaliga või kes on saanud töötamise nõelatorke. Haigega kokku puutunud isikuid jälgitakse (mõõdetakse temperatuuri, jälgitakse haigusnähtude ilmumist) 21 päeva jooksul alates viimasest teada olevast kokkupuutumise päevast.
Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54