Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Lassa palavik

Sissejuhatus: 

Lassa on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis on endeemiliselt levinud Lääne-Aafrika nmaades.

Haigustekitaja: 

Lassa palaviku tekitaja on Lassa viirus, mis kuulub arenaviiruste perekonda. 

Nakkusallikas: 

Looduses on Lassa viiruse kandjateks Mastomys liiki kuuluvad rotid, kes eritavad viirusi uriini ja väljaheitega väliskeskkonda. Inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud/haige inimene.

Levimine: 

Viirused levivad inimeselt-inimesele haige vere, uriini, rooja, sülje või mehe seemnevedelikuga. Inimene võib nakatuda ka roti uriini või roojaga kokkupuutumisel.

Lassa hemorraagiline viiruspalavik on levinud Lääne-Aafrika maades, kust seda reisijad toovad Euroopasse: näiteks Ühendkuningriiki aastatel 1971- 2003 – 10 juhtu ja 2009. a – 1 juht.

Peiteperiood: 

Peiteperiood kestab 3 kuni 21 päeva (keskmiselt 7 kuni 10 päeva).

Haigusnähud: 

Uurimismaterjaliks on vere- või uriiniproov. Uuritakse RT-PCR meetodiga. 

Kliiniline diagnostika on keerukas, sest meie tervishoiutöötajatele on see tundmatu nakkushaigus, mille haigusnähud sarnanevad algstaadiumis kõhutüüfuse ja malaariaga.

Haigega kokku puutunud isikud jagatakse kolme riskikategooriasse sõltuvalt kontakti iseloomust:

  • 1. Kategooria (risk puudub) – pereliige, sama korteri/maja elanik, kes ei ole haigega või tema eritistega kokku puutunud;
  • 2. Kategooria (väike risk) – haiget hooldavad/ravivad tervishoiutöötajad, laborandid/laboritehnikud, kes ei töötle uurimismaterjali või kes kasutavad isikukaitsevahendeid;
  • 3. Kategooria (suur risk) – isikukaitsevahendeid mitte kasutav isik/tervishoiutöötaja, kes puutub vahetult kokku haigematerjaliga või kes on saanud töötamise nõelatorke. Haigega kokku puutunud isikuid jälgitakse (mõõdetakse temperatuuri, jälgitakse haigusnähtude ilmumist) 21 päeva jooksul alates viimasest teada olevast kokkupuutumise päevast.