Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Kääbuspaelusstõbi

Sissejuhatus: 

Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.

Haigustekitaja: 

Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on haige inimene, kes eritab haigustekitaja mune roojaga.

Terve inimene nakatub fekaal-oraalsel teel. Munad levivad saastunud käte, mänguasjade ja tarbeesemete või toidu vahendusel. Sageli toimub korduv enesenakatamine. Munad säilivad esemetel 3-4 päeva,
vees – kuni üks kuu. Täiskasvanud kääbuspaelussi eluiga on 2-4 nädalat, kuid ussipopulatsioon uueneb kiiresti uue põlvkonna abil, mistõttu on võimalik inimese korduv enesenakatamine.

Haige on suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab roojama kääbuspaelussi mune 2-4 nädalat pärast nakatumist.

Immuunsus pärast hümenolepiaasi põdemist on madal või puudub.

Levimine: 

Kääbuspaeluss on levinud kogu maailmas, rohkem soojades maades. Eestis esines kääbuspaelussi sagedamini 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel (sadu haigusjuhte), hiljem on avastatud mõned haigusjuhud aastas.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkus on umbes kaks nädalat.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:55