Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Kollapalavik

Sissejuhatus: 

Kollapalavik (inglise keeles Yellow Fever) on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Kollapalavik esineb troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas 15° põhjalaiusest kuni 10° lõunalaiuseni, Aasias kollapalavikku ei ole (vaata kaarti). Euroopa maades on senini esinenud ainult kollapalaviku ohumaadest sissetoodud haigusjuhte.

Haigustekitaja: 

Kollapalavikuviirus on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus.

Nakkusallikas: 

Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, kes tavaliselt ise kliiniliselt ei haigestu.

Levimine: 

Kollapalaviku ülekanne toimub sääskede vahendusel - viiruse levitajad on Aedes liiki kuuluvad sääsed, neist Aedes aegypti sääsed levitavad linnakollapalavikku.

Peiteperiood: 

Kollapalaviku peiteperiood on 3 kuni 6 päeva.

Haigusnähud: 

Haigus algab kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3-5 päeva pärast tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Spetsiifiline ravi puudub.
Kollapalavikku diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute (spetsiifiliste antikehade määramine) alusel.

Ennetamine: 

Kollapalaviku vastane vaktsineerimine on ainuke vaktsineerimine, mida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Rahvusvaheline kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ning selle kehtivuse aeg on 10 aastat.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:55