Sa oled siin

Nakkushaiguse nimetus: 

Keeritsusstõbi

Sissejuhatus: 

Haigustekitaja Keeritsusstõbe põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss. Eestis on loomadel leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, T. britovi ja T. spiralis. Erinevad liigid nakatavad erinevaid peremehi.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks Eestis on metssiga, harvem karu.

Inimene nakatub keeritsussi vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel. Vastsed säilivad looma lihastes nakatumisvõimelistena 10-30 aastat.

Levimine: 

Keeritsuss on levinud üle maailma mets- ja koduloomade seas. Inimestel esineb keeritsuss peamiselt Ameerikas, küllalt palju on trihhinelloosi juhte diagnoositud ka Leedus. Peremeesteks on lihasööjad ja kõike-sööjad loomad (metssiga, karu, kass jm) aga ka inimene. Eestis esineb rühmaviisilist haigestumist, mis on seotud vähe kuumtöödeldud metssealiha söömisega.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkus on 5 kuni 45 päeva.

Haige inimene ei ole nakkusohtlik. Haiguse põdemisel võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina korduvnakatumise korral.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:55