Uudised
09.10.2024
Terviseamet uuendas meditsiiniseadmete erandite menetlemise korda
Terviseameti meditsiiniseadmete osakond on uuendanud erandite menetlemise korda ja välja töötanud kaks uut taotluse vormi.
Kasutusele on võetud järgmised vormid:
Taotlus erandiks meditsiiniseadme vastavushindamismenetlusest – see vorm on mõeldud isikutele või organisatsioonidele, kes soovivad taotleda erandit.
Tervishoiuteenuse osutaja avaldus – selle vormi kaudu kinnitab tervishoiuteenuse osutaja, et vajalik on just konkreetse seadme kasutamine.
Terviseamet, mis on Eestis pädev asutus, võib erandina põhjendatud taotluse alusel lubada Eesti territooriumil...
09.10.2024
Meditsiiniseadmete valdkonna infokiri: oktoober 2024
Käesolevas infokirjas tutvustame meditsiiniseadmetele omaseid kordumatuid identifitseerimistunnuseid ehk UDI süsteemi. Selgitame lähemalt, mis on UDI süsteemi eesmärk, millised on erinevad UDI-d, kust neid saab ja kes neid kasutavad.
Kordumatud identifitseerimistunnused ehk UDI-d
Nagu nimi viitab, on UDI süsteem mõeldud meditsiiniseadmete identifitseerimiseks. Seda kasutatakse nii regulatiivsete nõuete täitmiseks kui ka seadmete enda märgistamiseks. UDI süsteemi rakendatakse kõigile meditsiiniseadmetele, välja arvatud tellimusmeditsiiniseadmetele (näiteks hambaproteesid) ja...
27.09.2024
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada. Mida teha, et keeldujate arv hakkaks taas vähenema?
Fotol dr Kersti Kink
Äsja suri Lätis 4-aastane poiss difteeriasse. See on haigus, mida oleks saanud vaktsiiniga ennetada. Ajakirjanduse andmetel on terve perekond vaktsiinivastane...
19.09.2024
Läkaköhasse haigestumine on möödunud aastaga võrreldes kümnekordistunud
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.
Haigestunute seas on märgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunute üldhulgast 49%. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata.
Terviseameti andmetel on sagenenud kollete esinemine ehk ühes peres või leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. 30% haigusjuhtudest on peresisesed kolded...
13.09.2024
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütleb, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine...
10.09.2024
Euroopa Kemikaaliamet algatas avaliku arutelu biotsiidi kahe toimeaine kohta
Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) poolt on algatatud avalik arutelu, et koguda informatsiooni toimeainete 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) (tooteliik 8) ja medetomidiini (tooteliik 21) kohta. Avalik arutelu on avatud 6. novembrini 2024.
Arutelu eesmärgiks on otsustada, kas nende toimeainete heakskiitmist uuendada ning kas need vastavad biotsiidimääruse BPR artikkel 5(2) tingimustele.
Toimeained:
3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadil (IPBC) (CAS nr: 55406-53-6, tooteliik 8)
on murettekitavaid kriitilisi mõjusid, mis koos kasutusviisiga võivad tekitada olukordi,...
09.09.2024
Erakordselt hea seeneaasta on kasvatanud mürgistusinfoliinile pöördujate arvu
Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt.
Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et järjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemürgistusi. „Eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal hooaja lõpuks rekordiliselt 123 korda ning oleme tänavu juhtumite arvuga täpselt samas graafikus. Rohke kõnede arv teeb murelikuks, sest kõik...
28.08.2024
Ülevaade COVID-19 levikust: nakatumine kasvab, kooli algus võib viiruse levikut veelgi hoogustada
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6% võrra. Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta...
27.08.2024
Meeldetuletus lapsevanematele: kooli alguses tuleks vaadata üle ka laste vaktsineerimise seis
Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu.
„Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis võivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tüsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. “Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks...
16.08.2024
KKK: Mida peab teadma ahvirõugetest?
Kuigi maailmas ja Euroopas levivad ahvirõuged endiselt edasi, ei ole Eestis alates 2022. aastast uusi haigusjuhte olnud. Haiguse sissetoomise risk on endiselt olemas.
Ahvirõugete sümptomid on sarnased rõugetele, kuid leebemas variandis – haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Iseloomulik nahalööve tekib 1–3 päeva pärast palaviku teket.
Tervishoiutöötajad on ahvirõugete kahtluse korral valmis võtma proovid, mis saadetakse testimiseks Terviseameti nakkushaiguste laborisse. Loe ka intervjuud, kuidas käib...