Antimikroobne resistentsus

Antimikroobne resistentsus (AMR) on mikroobide (viiruste, bakterite, seente ja algloomade) võime muutuda vastupanuvõimetuks neile seni toiminud antimikroobsetele preparaatidele.

Üks kriitilisemaid probleeme on seni tavaliste infektsioonhaiguste raviks kasutatud antibiootikumide kasutusvõimaluste kadumine. Selleks, et ka tulevastele põlvedele jätkuks infektsioonide ravimiseks ja ennetamiseks antibiootikume, tuleb nende kasutamisse suhtuda vastutustundlikult juba täna.

VALDKONNA TEGEVUSI REGULEERIB NETS

Seireprojektid

Seireprojektid

AMR seiret teostab Euroopas ECDC EARS-Net raames alates aastast 2001.

Eestist osalevad käesoleval hetkel projektis kõik mikrobioloogia laborid. Andmeid kogutakse verekülvidest ja liikvorist leitud 8 bakteri kohta (Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Klebsiella pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter baumanni, Streptococcus pneumoniae, Enterococcus faecalis, Enterococcus faecium).

Antibiootikumide kasutuse kohta kogub andmeid ECDC ESAC-Net ja neid andmeid edastab Eestist ravimiamet.

Raportid

Siit leiate Eesti AMR seire ning ECDC raportid AMR ja antibiootikumide kasutuse kohta:

Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajate seire Eestis, 2018 (PDF)
Antimikroobse resistentsuse seire Eestis aastatel 2012-2018 (PDF)
Antibiootikumi kasutamise uuring Eesti elanikkonna seas. (PDF) Terviseamet, 2015
Antibiootikumide kasutamine. (PDF) Eurobaromeeter, 2016

Juhendid

Juhendid

Haiglatel on kasutusel oma empiirilise antibakteriaalse ravi juhendid, mis erinevad haiglati.

Ambulatoorses osas on Eesti infektsioonhaiguste selts välja andnud AB ravijuhendi perearstidele.