Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

A-viirushepatiit

Sissejuhatus: 

A-hepatiit on A-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik (kollatõbi).

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel nakatub maailmas A-viirushepatiiti aastas 1,4 miljonit inimest, kõige enam puuduliku hügieeniga arengumaades.
Arenenud maadesse tuuakse A-viirushepatiit sisse peamiselt reisijate poolt. Seoses narkomaania ulatusliku levikuga, nakatuvad A-viirushepatiiti üha sagedamini süstivad narkomaanid.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on olnud madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud reisijate poolt.

Haigustekitaja: 

A-hepatiidi viirus on pikornaviiruste perekonda kuuluv RNA-viirus, mis avastati 1973. aastal.
A-hepatiidi viirusel on kuus genotüüpi (I-VI).
I, II ja III genotüübil on alltüübid A ja B, mis on inimpatogeensed.
I genotüüp on levinud kogu maailmas, alltüüp I A on levinud Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Alltüüp IIIA on levinud Kesk-Aasias.

A-hepatiidi viirus on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva toiduainetes ja soolvees. Viirus hävib kuumutamisel ≥85⁰C juures ühe minutiga ning vee kloreerimisel. Viirus säilitab eluvõime külmas.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on A-viirushepatiiti põdev inimene. Erandina võib inimene nakkuse saada ahvidelt. Haigustekitajate kontsentratsioon on kõrge nakatunud inimese roojas (st. inimene on nakatamisohtlik) kaks-kolm nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning langeb ühe-kahe nädala jooksul pärast haigusnähtude tekkimist.

Levimine: 

A-hepatiidi viirused levivad:

  • fekaal-oraalsel teel ehk nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt, pindadele, esemetele, suhu jm,
  • saastunud toidu ja veega,
  • doonorivere ja veretoodetega,
  • sugulisel teel meestega seksivate meeste seas,
  • ühiskasutuses olevate süstaldega.

A-viirushepatiiti nakatumise riskirühma kuuluvad:

  • lastega suhtlevad isikud (lasteaia ja kooliõpetajad);
  • A-viirushepatiidi levikuga maades reisivad isikud,
  • süstivad narkomaanid;
  • meestega seksivad mehed;
  • haige pereliikmed või hooldajad;
  • koe- ja elunditransplantaatide retsipiendid;
  • vere hüübimishäiretega inimesed;
  • kroonilisi maksahaigusi põdevad inimesed;
  • kanalisatsiooni ja heitvee seadmete töötajad;
  • kodutud inimesed,
  • A-hepatiidi endeemilise ja epideemilise levikuga maadest pärit pagulastega tegelevad isikud.
  • Puhanguid võivad tekitada nakatunud või haigestunud toidukäitlejate poolt saastatud kondiitritoodete ning teiste kuumutamist mittevajavate toiduainete söömine.
Peiteperiood: 

Aeg nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kestab 15 kuni 50 päeva, keskmiselt 28 kuni 30 päeva.

Haigusnähud: 

A-viirushepatiit ehk kollatõbi kulgeb alla kuue aasta vanustel lastel 70 protsendi sagedusega haigusnähtudeta vormis.  Noorukitel ja täiskasvanutel kulgeb haigus ≥70% juhtudest haigusnähtudega vormis.

Äge A-viirushepatiit ei lähe üle kroonilisse haigusvormi. Kollasuse-eelne faas kestab keskmiselt 5-7 päeva ja lõpeb kollasuse tekkega. Haigel esineb palavik, nõrkus, isutus, lihas- ja liigesvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu.

Kollatõvele viitab tume, kollakas-pruun uriin. Paari päeva pärast muutuvad haige nahk, limakestad ja silmavalged kollaseks.
Haige on nakatamisohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel-teisel nädalal.
Õigeaegselt ravitud haige paraneb paari kuuga ilma tüsistusteta. 10-15 protsendil haigetest võivad haigusnähud püsida või taas tekkida kuue kuu jooksul.

A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb inimesel eluaegne immuunsus.

Ennetamine: 

A-viirushepatiidi ennetamiseks tuleb täita järgmisi ohutus- ja hügieeninõudeid:

  • pärast tualetis käimist pesta käed vee ja seebiga või käed desinfitseerida,
  • pesta käed enne toiduvalmistamist ja söömist,
  • puu- ja köögiviljad pesta jooksva vee all,
  • pärast haige hooldamist pesta või desinfitseerida käed,
  • keelduda ühiskasutatavate süstale-nõelte kasutamist,
  • vältida seksuaalsuhteid hepatiidikahtlase isikuga.
  • Reisidel vältige teadmata puhtusega vee ja jäätükikestega jookide joomist. ärge sööge pooltooreid koorikloomi ning pesemata, küpsemata/keetmata või koorimata puuvilju või aedvilju.

A-viirushepatiiti nakatumise vältimiseks vaktsineeritakse eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi ning haiguspuhangute korral kontaktseid isikuid. Vaktsiini kahe annuse manustamise järgselt püsib immuunsus täiskasvanutel ≥25 aastat ja lastel ≥14-20 aastat.

Juhul kui inimene on lähedalt kokku puutunud A-hepatiidi haigega (pereliikmed, põetajad, hooldajad jm), söönud või puutunud haigestunud inimesega sama toitu, tarvitanud ühiseid narkootikume või olnud haigega hiljuti seksuaalsuhtes, on soovitatav teda vaktsineerida A-hepatiidi vaktsiini ühe annusega nii kiiresti kui võimalik, mitte hiljem kui kaks nädalat pärast tõenäolist viirustega kokku puutumist.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54