Vibrioos
Vibrioonid kuuluvad Vibrionaceae perekonda ja Vibrio sugukonda ning neid on 77 liiki (2011). Inimpatogeensed liigid on Vibrio alginolyticus, V. cholerae, V. cincinnatiensis, V. damsela, V. fluvialis, V. furnissii, V. harveyi, V. hollisae, V. metschnikovii, V. mimicus, V. parahaemolyticus ja V. vulnificus.
Vibrioonid kuuluvad Vibrionaceae perekonda ja Vibrio sugukonda ning neid on 77 liiki (2011). Inimpatogeensed liigid on Vibrio alginolyticus, V. cholerae, V. cincinnatiensis, V. damsela, V. fluvialis, V. furnissii, V. harveyi, V. hollisae, V. metschnikovii, V. mimicus, V. parahaemolyticus ja V. vulnificus. Erinevalt muudest vibrioosidest on koolera äge, vesise kõhulahtisusega kulgev nakkushaigus, mille tekitajaks on toksigeense bakteri Vibrio cholerae serotüübid 01 ja 0139.
Balti mere maades on sagedasemateks haigustekitajateks olnud V. parahaemolyticus, V. vulnificus ja mittetoksiline V. cholerae. Nii on Soome, Rootsi ja Taani avastanud Balti mere vees Vibrio alginolyticus, V. damsela, V. fluvialis, V. parahaemolyticus, V. vulnificus ja V. cholerae (non 01/non 139) ning Eesti V. cholerae (non 01/non 139). Mitte-vibrioonidest on Balti mere vees levinud Shewanella algae ja Shewanella putrefaciens, millest inimpatogeenne on eeskätt Shewanella algae. Vibrioonid kasvavad temperatuuril +14°- +40°C ja pH 6,5-9,0 ning 0,029-4,1% vee soolasuse juures. Nende paljunemine on pärsitud ≤ +10°C temperatuuril. Mereandide kuumtöötlemisel tuleb arvestada seda, et vibrioonid säilitavad eluvõime +60°C juures 15 min. ja +80°C juures mõni minut. Normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest ja selle happesuse vähenemine soodustab vibriooni-nakkuse tekkimist.
Mitte-koolera vibrioonid on levinud peamiselt madala soolasusega meredes, harvem mageveekogudes, kus nende elutegevus kulgeb koos zooplanktoniga. Inimesele on nakkusallikaks vibrioonidega saastunud ja kuumtöötlemata/toored koorikloomad (eeskätt austrid), vähid, kalad ning vibrioonidega saastunud merevesi.
Haigustekitajad levivad inimesele vibrioonidega saastunud toitudega, eeskätt toorete koorikloomade, vähkide või kalade söömisel või nahavigastuste/haiguste korral kokkupuutel vibrioonidega saastunud mereveega. Haigustekitajad on nakatunud inimese roojas, haavaeritises või veres. Vibrioosi puhangud esinevad toidumürgitustena tavaliselt pärast kuumtöötlemata/toorete koorikloomade, vähkide või muude mereandide söömist. Kõige sagedamini võib puhanguid põhjustada Vibrio parahaemolyticus.
Peiteperioodi pikkus on Vibrio parahaemolyticus nakkuse korral 12-24 (4-96) tundi ja Vibrio vulnificus nakkuse korral 12-72 tundi.
Toiduga organismi sattumisel põhjustavad inimpatogeensed vibrioonid toidumürgitusele sarnanevaid nähtusid – ägedat kõhulahtisust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, palavikku, peavalu, mis kestavad keskmiselt kolm-neli päeva. Immuunpuudulikkusega inimestel esineb raske haiguskulg. Vibrio vulnificus võib põhjustada haavanakkust või septitseemiat, mis kulgevad raskes haigusvormis ja võivad olla eluohtlikud (vajavad intensiivravi, jäseme amputatsiooni); suremus võib olla 15%-30%.
Vibrioosi ennetusmeetmed on
- mitte süüa kuumtöötlemata/tooreid koorikloomi või teisi mereande
- kuumutada mereande 15 min. vähemalt +70°C juures
- mitte kasutada merevett toidu valmistamisel või puu-/juurviljade pesemisel
- kanda kaitsekindaid toorete mereandide käitlemisel
- vältida valmistoitude kokkupuutumist toorete mereandidega
- pesta käsi vee ja seebiga pärast toorete mereandide käitlemist
- nahavigastuste/haavade/haiguste esinemisel vältida suplemist/kokkupuudet mereveega