Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused
Ägedad hingamisteede haigused (ÄRH) võivad esineda kõikidel aastaaegadel, kuid nende esinemist iseloomustab selgelt välja kujunenud hooajalisus - viirusliku etioloogiaga haigused sagenevad järsult septembris-oktoobris. Haigestumus jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub suvekuudeks.
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino, paragripi, adeno-, koroona- ja RS-viirusega. Paragripi, adeno- ja RS-viiruseid nimetakse veel gripilaadsete haiguste tekitajateks. Hiljuti lisati nende hulka 2001. a avastatud metapneumo- ja 2005. a - bocaviirused.
Kõik need viirused, välja arvatud adenoviirused, kuuluvad RNA-viiruste hulka, neist paragripi-, RS- ja metapneumoviirused kuuluvad paramüksoviiruste sugukonda, Bocaviirused parvoviiruste sugukonda, koroonaviirused coronaviridae sugukonda. Adenoviirused on DNA geenoomsed viirused, mis kuuluvad adenoviridae sugukonda.
Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena. Vähemalt samaväärselt levivad need saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad nii käed kui ka kontaktpinnad (ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt) eluvõimelise viirusega. Nakatuda võib, kui pesemata kätega hõõruda silmi, nina või suud.
Haiguse peiteperiood on 1 kuni 14 päeva (5 kuni 14 päeva adenoviiruse, 1 kuni 3 rinoviiruse ja 3 kuni 6 teiste viiruste puhul).
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.
Paragripiviirus
Põhjustab enamasti palavikku, nohu, ninakinnisust ning köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga - palaviku ja köhahoogudega. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Lastel võib see esineda aastaringselt ning neil võib tekkida krupp ehk kõri- ja hingetorupõletik.
Adenoviirus
Haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.
RS-viirus
Sagedamini nakatuvad alla 2-aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Human metapneumoviirus (hMPV)
Haiguse kulg varieerub a-sümptomaatilisest vormist kuni bronhiolitiseni. hMPV põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: nohust ja köhast alates kuni palaviku ja hingamisraskusteni välja.
Rinoviirus
Umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.
Koronaviirus
Koroonaviirused on ulatuslik viiruste perekond, aga vaid kuus neist nakatavad teadaolevalt inimesi. Koroonaviirused põhjustavad peamiselt kergeid haigestumisi - nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigus esineb talvel ja varakevadel. Koroonaviirused võivad harva olla ka alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks. Sama sugukonda kuulub SARS-i haiguse tekitaja, mille tagajärjel hukkus 2002. aastal ligi 800 inimest.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus teavitavad täiendavalt neljast uue koroonaviiruse poolt põhjustatud raskekujulisest ägedast respiratoorsest haigestumisest. Kolm juhtu on registreeritud Saudi- Araabias ning üks juht Kataris. Üks haigestunutest on surnud.
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle saja viiruse. Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Viirus paljuneb hingamisteede epiteelrakkudes, seepärast on oluline võtta proov, mis sisaldaks võimalikult palju viirusest tabanud rakke. Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse diagnoosimiseks tekitaja isoleerimist, molekulaardiagnoosi meetodeid (PCR või/ja RT-PCR), antigeenide määramine rakkudes IF-meetodil (immunofluoresstentne) või seroloogilist uuringut.
- Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
- Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
- Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
- Ela tervislikult - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.