Tselluliit
Tselluliit ehk rakuskoepõletik on nahaaluse koe äge bakter-nakkus.
Tselluliiti põhjustavad eeskätt A-rühma B-hemolüütilised streptokokid (sagedamini Streptococcus pyogenes) ja Staphylococcus aureus. Streptokokid tekitavad kiiresti levivat nakkust ja stafülokokid – lokaalset ning haava või nahamädanikuga kaasnevat nakkust. Lisaks võivad tselluliiti põhjustada B-rühma streptokokid (sagedamini Streptococcus agalactiae) – diabeeti põdevatel vanemaealistel inimestel, gram-negatiivsed bakterid (eeskätt Haemophilus influenzae) – lastel ja Pseudomonas aeruginosa – diabeedi või neutropeeniaga haigetel ning suplusasutuste külastajatel ja hospitaliseeritud haigetel. Pasteurella multocida põhjustab kassihammustuse järgset tselluliiti ja Capnocytophaga erinevad liigid – koerahammustuse järgset tselluliiti. Mageveekogudes suplevatel nahakahjustustega inimestel võib tselluliiti põhjustada Aeromonas hydrophila ja merevees suplevatel inimestel Vibrio vulnificus.
Haigusetekitajad satuvad inimese organismi otsese kokkupuute teel või nahavigastuste, haavandite kaudu ning seen-nakkuste jm naha kaitsefunktsiooni kahjustavate tegurite (veenide ja lümfisoonte kahjustused jm) esinemisel.
Tselluliit tekib sagedamini jalgadel. Haigusenähtudeks on haigusetekitajate sisenemise piirkonnas tekkiv punetus, turse, valulikkus, täppverevalumid, lümfisoonte põletik ja lümfisõlmede suurenemine. Nahk omandab iseloomuliku apesinikoore välimuse. Esineb ka perianaalset ehk pärakuümbruse tselluliiti. Haigusetekitajate laboratoorne tuvastamine on otstarbekas, kuid praktikas tehakse seda harva. See on vajalik eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel baktereemia avastamiseks või raviefekti puudumise selgitamiseks. Nakkusprotsess võib taastekkida jäseme samas piirkonnas ning sellega võib kaasneda lümfisoonte ja -sõlmede tõsine kahjustus.
Ravi: antibiootikumravi.