Trombotsütopeenia
Trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku viirus ehk SFTSV avastati 2009. a Kesk-Hiinas Dabie mäestikus ja see on levinud Hiina Anhui, Henani, Hubei, Jiangsu, Liaoningi, Shandongi provintsides ning Lõuna-Koreas ja Jaapanis.
Haigustekitajaks on trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku viirus ehk SFTSV, mis kuulub Bunyaviridae perekonda ja Phlebovirus sugukonda. SFTS viirusel on viis genotüüpi, millest kõik viis (A-E) on levinud Hiinas, A, D ja E genotüübid Lõuna-Koreas ja E genotüüp Jaapanis. Viirus sarnaneb Uukuniemi viirusele.
SFTS viiruste püsiperemeesteks on imetajad ja eeskätt närilised, kassid, koerad, kitsed, veised, siilid, nirgid, possumid ja jakid.
SFTS viiruste levitajateks ehk ülekandjateks inimestele on puugid Haemaphysalis longicornis, Haemaphysalis concinna, Ixodes nipponensis, Amblyomma testudinarium ja Rhipicephalus microplus. Lisaks võib inimene nakatuda haige inimese vere ja süljega kokku puutumisel.
Viirused levivad ja nakatavad inimesi puugiründe aktiivsuse perioodil märtsist novembrini kõrgperioodiga aprillist juulini.
Haiguse peiteperioodi pikkuseks on üks kuni kaks nädalat.
Haigusnähtudeks on kõrge palavik, kõhulahtisus, oksendamine, lihasvalu, lümfadenopaatia, maksa ja muude elundite kahjustused, trombotsütopeenia ja leukopeenia. Suremus on 6-30%.
Ennetusmeetmeks on puugihammustuste ja kokkupuute vältimine viiruste püsiperemeestega.