Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus

Sissejuhatus: 

Haigustekitajaks on respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), millel on kaks – A ja B – alatüüpi.
Viirus säilib saastunud pindadel mitu tundi, kätel lühemat aega.

RSV-nakkuse riskirühma kuuluvad:

  • enneaegsed imikud,
  • alla kahe aasta vanused krooniliste kopsu- ja südamehaigustega lapsed,
  • immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud,
  • 65 eluaastat ja vanemad inimesed.
Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on RSV-nakkust põdev inimene. Nakatunu levitab viirust 3 kuni 8 päeva, immuunpuudulikkusega haige kuni neli nädalat.

Levimine: 

RS-viirused levivad:

  • piisk-õhknakkuse teel köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel,
  • kokkupuutel köhapiiskadega või ninaeritisega saastunud pindadega või esemetega,
  • haige lapse suudlemisel (ka põsele või näole).

Viirused sisenevad organismi nina, silmade või suu kaudu. Perekonnas, lasteaias, koolis, töökollektiivis või vanurite hooldekodudes levivad RS-viirused kiiresti ning nakatub vähemalt 50% haigega kokkupuutunud inimestest.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkus võib olla kuni 8 päeva.

Haigusnähud: 

RSV-nakkuse haigusnähud on sarnased muude gripitaoliste ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkustega.

Lastel tekib reeglina kõrge palavik, köha, aevastamine, nohu, neelupõletik (kurk on valus),hingamine on raskendatud, isutus. Haigus kestab üks-kaks nädalat. Raskematel juhtudel võib tekkida bronhiit ning 25-40%-l nakatunud lastest ja vanuritest bronhioliit või kopsupõletik.
Viirus võib soodustada keskkõrvapõletiku kujunemist.
Harvadel juhtudel tekib RSV-nakkuse tüsistusena bakteriaalne pneumoonia.

Täiskasvanul võib samuti tekkida kõrge palavik, köha, nohu, neelupõletik, peavalu, nõrkus; haiguse kestvus on keskmiselt viis päeva. Immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida bronhiit või kopsupõletik. RSV-haigusesse võib inimene nakatuda korduvalt.

Ennetamine: 

RSV-nakkuse vältimiseks tuleb:

  • pesta käsi sageli, eriti kui peres või kollektiivis on haigeid
  • vältida kokkupuudet köhivate, aevastavate või nohuste haigetega
  • köhimisel ja aevastamisel katta suu taskurätiku või varrukaga
  • puhastada ja desinfitseerida röga- ja süljepiiskadega saastunud pinnad, mänguasjad,uksekäepidemed jm esemed
  • mitte puudutada pesemata kätega nina, suud ja silmi
  • mitte viibida gripitaoliste haiguste leviku kõrgperioodil lapsega rahvarohketes kohtades
  • haige laps või täiskasvanu peab olema kodus.