A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Q-palavik

Sissejuhatus: 

Q-palavik on riketsiooside hulka kuuluv nakkushaigus, mis võib esineda nii ägedas kui kroonilises haigusvormis.

Haigustekitaja: 

Q-palaviku tekitaja on Coxiella burnetti, mis on väga vastupidav väliskeskkonnas ja desinfitseerivate ühendite vastu.

Nakkusallikas: 

Q-palaviku nakkusallikaks võivad olla veised, lambad, kitsed, koerad, kassid, metsloomad, närilised ja linnud. Enamik nakatunud loomadest ja lindudest on asümptomaatilised, kuid seejuures nad levitavad haigusetekitajaid väljaheitega (sealhulgas platsentaga).

Levimine: 

Inimene nakatub eeskätt haigete loomadega kokkupuutel, nende väljaheite ja sõnniku kuivamisel tekkinud tolmu sissehingamisel või saastunud vahendite/materjalidega (villaga, söödaga, sõnnikuga, eritistega, platsentaga jm) kokku puutumisel ning haigete loomade toorpiima joomisel. Loomafarmides võib inimene nakatuda ka haigustekitajatega saastunud tööriietega kokku puutumisel.

Peiteperiood: 

Q-palaviku peiteperiood on kaks kuni kolm nädalat.

Haigusnähud: 

Q-palavik algab külmavärinate, kõrge palaviku, nõrkuse, halva enesetunde ja peavaluga; kiiresti võib välja kujuneda pneumoonia. Inimesel võib esineda ka haigusnähtudeta või ebamäärase palavikuga kulgev haigusvorm. Kahjustub ka maksa talitlus. Kroonilise Q-palaviku avaldumisvormideks on sageli endokardiit ja harvem närvisüsteemi kahjustus. Ravimata haiguse korral on suremus 1-2%.

Ennetamine: 

Mõnes riigis (näiteks Austraalias) kasutatakse riskirühma kuuluvate inimeste immuniseerimiseks Q-palaviku inaktiveeritud vaktsiini. Saastunud esemeid ja loomaeritisi desinfitseeritakse 0,05% hüpokloriidi, 5% peroksiidi või 1:100 trifenüüli lahustega. Piima pastöriseeritakse haigusetekitaja hävitamiseks +63ºC temperatuuril 30 minutit või +72ºC temperatuuril 15 sekundit.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54