Pneumokoki-pneumoonia
Pneumokoki-pneumoonia on peamiselt vanemaealiste inimeste seas aastaringselt endeemiliselt leviv nakkushaigus, mille kõrghaigestumise periood langeb talvekuudele. Mõned pneumokoki serotüübid võivad põhjustada puhanguid kollektiivides. Küllalt sageli kaasneb pneumokokinakkus gripi kõrgenenud haigestumisega ja epideemiatega.
Pneumokoki-pneumoonia tekitajaks on Streptococcus pneumoniae ehk pneumokokk. Pneumokokid koloniseerivad küllalt sageli nina-neelu ruumi – lastel sagedamini kui täiskasvanutel. Sagedamini põhjustavad haigestumist pneumokoki serotüübid 1, 3, 4, 5, 6A, 6B, 7F, 9V, 14, 18C, 19A, 19F ja 23F.
Haige või pneumokoki-kandja inimene.
Pneumokokid levivad inimeselt inimesele piisknakkuse teel.
Pneumokoki-nakkuse riskirühma kuuluvad väikelapsed, vanemaealised inimesed, kroonilisi haigusi, eeskätt südame-, neeru- ja hingamiselundkonna haigusi, diabeeti, grippi põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed ning suitsetajad ja alkohoolikud, aga ka patsiendid transplantatsioonijärgses perioodis.
Peiteperioodi pikkuseks on üks kuni kolm päeva.
Pneumokoki-nakkus algab järsku kõrge palavikuga, külmavärinatega, valudega rinnus, hingamisraskusega, produktiivse köha ja rögaeritusega. Vanematel inimestel algab haigus mitteägedate haigusenähtudega ja hingamisepuudulikkusega. Väikelastel võivad esineda krambid ja oksendamine. Kopsupõletiku tüsistusteks võivad olla kopsu mädakogum, äge hingamisepuudulikkus, septiline šokk ja välkveritähnus. Suremus varieerub 5-35% piires ja on kõrgeim väikelaste seas. Haiguse täpseks diagnoosimiseks uuritakse haige verd, pleuravedelikku või täiskasvanutel uriini. Lastel ei ole otstarbekas uriini uurida, sest nendel sageli esineva nina-neelu kolonisatsiooni korral satuvad pneumokokid ka uriini.
Ennetamine
1) pneumokoki-nakkuse riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine,
2) rahvarikaste kohtade vältimine,
3) köhimisel aerosoolipiiskade leviku vältimine,
4) käte pesemine,
5) voodihaiged lamavad 30-45º tõstetud ülakehaga.