A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Ohatis

Sissejuhatus: 

Lihtohatise-viirusenakkus (HSV-1) on levinud kogu maailmas – 50 kuni 90% täiskasvanud inimestest omavad selle viiruse vastaseid antikehi. HSV-1-ga nakatuvad inimesed sageli enne viiendat eluaastat.

Haigustekitaja: 

Lihtohatist põhjustab Herpes simplex 1 viirus.

Nakkusallikas: 

Nakkuseallikaks on nakatunud inimene.

Levimine: 

Ohatiseviirused levivad süljega, haavandieritisega, sellega saastunud kätega, kuid ka oraalgenitaalse ja oraal-anaalse seksi teel.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkuseks on 2 kuni 12 päeva.

Haigusnähud: 

Lihtohatise viiruse esmanakkuse korral võib tekkida nii kliiniliselt väljendunud kui asümptomaatiline nakkus. Viirused paljunevad sisenemiskohas, tavaliselt suuõõne või genitaalide limaskestal, kuid kahjustatud võib olla ka nahk, silma sidekest, neel jm piirkonnad. Kahjustuse tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik. Seejärel levivad viirused kraniaalnärvide sõlmedesse, kus nad säilivad latentses olekus. HSV-1 viirusi on avastatud ka torakaalnärvisõlmedest ja ajust. HSV-1 esmasnakkus pärsib hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste süsteemi talitlust. Latentse nakkuse taasägenemine on seoses esmanakkuse kliinilise avaldumisvormi raskusega – mida raskemate haigusenähtudega avaldub esmanakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine.

Latentse nakkuse taasägenemisel tekib ohatis sageli huultel või mujal näol. Ägenemist põhjustavad traumad, palavik, ultraviolettkiirgus, kuumus, psüühiline stress jm tegurid. On viiteid sellele, et viirused võivad levida limaskesta haistmisnärvi lõpmetelt läbi sõelluu eesmisesse koljuauku. Ka kolmiknärvisõlmedes latentses olekus paiknevad viirused võivad taasaktiveeruda ja levida ajukelmeid innerveerivate närvide kaudu eesmisesse ja keskmisesse koljuauku.

Latentses olekus ei integreeru HSV-1 DNA peremeesraku genoomiga.

HSV-1 poolt põhjustatud kõige raskekujulisem tüsistus on entsefaliit, mille haigusenähud viitavad viiruse paljunemisele ja põletikuprotsessile aju mediaalse temporaalsagara ja frontaalsagara orbitaalosa kahjustusele.

HSV-1 liikvori-antikehi on võimalik avastada kaks-kolm nädalat pärast haigusenähtude ilmumist. Tundlik ja spetsiifiline on HSV-1 DNA määramine seljaajuvedelikus RT-PCR-ga, kuid haiguse algfaasis võib selle tulemus olla negatiivne. HSV-1 viirus võib kahjustada ka näonärvi, põhjustades selle halvatuse.

HSV-1 viirusenakkust ravitakse atsükloviiriga.

Reede, 12. juuli 2019 - 9:42