Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Neerusündroomiga hantaviiruse hemorraagiline palavik

Sissejuhatus: 

Neerusündroomiga hemorraagiline palavik ehk epideemiline nefropaatia on äge zoonoosse päritoluga nakkushaigus, mille tekitajateks on hantaviirused. Haigus on ulatuslikult levinud Kaug-Idas, Koreas, Hiinas, Kagu-Aasias, Venemaal ja Balkanimaades. Üksikjuhte on esinenud ka Eestis.

Haigustekitaja: 

Epideemilise nefropaatia tekitajaks on hantaviiruste hulka kuuluvad Söuli ja Hantaa viirused kogu maailmas, Puumala viirus Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Dobrava viirus Balkanimaades.

Nakkusallikas: 

Nakkuseallikaks on väikenärilised: Apodemus liik Aasias ja Balkanimaades, Clethrionomys liik Euroopas ja Rattus liik kogu maailmas. Viirused on haigusenähtudeta näriliste uriinis, roojas ja süljes.

Levimine: 

Hantaviirused levivad inimestele näriliste eritistega segunenud tolmu sissehingamisel. Tavapäraselt viirused ei levi inimeselt inimesele.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi kestvuseks on 2 kuni 4 nädalat, varieerudes mõnest päevast kuni kahe kuuni.

Haigusnähud: 

Neerusündroomiga hemorraagiline palavik algab järsku, kõrge palavikuga, seljavaluga, hemorraagianähtude ja neerukahjustusega. Rasket haigusevormi põhjustavad Dobrava ja Hantaa viirused – kõrge palavik püsib 3-7 päeva, kaasneb peavalu, halb enesetunne, isutus, selja- ja kõhuvalu, peenetäpiline lööve, konjunktiviit, iiveldus ja oksendamine, vererõhu langus, uriinipeetus ning verejooksud ja verevalumid. Suremus on 5-15%. Puumala viirus põhjustab kergemat haigusevormi, mida Euroopas tuntakse ka epideemilise nefropaatiana. Selle haigusevormi suremus on 1%.