Mükoplasma-pneumoonia
Mükoplasma-pnumoonia esineb üksikjuhtudena, endeemiliselt või puhangutena suletud või poolsuletud kollektiivides (perekonnas, lasteasutustes, koolides, sõjaväeosades jm).
Mükoplasma-pneumoonia tekitajaks on Mycoplasma pneumoniae.
Nakkuseallikaks on haige inimene.
Haigusetekitajad levivad:
- haigelt tervele inimesele piisknakkuse teel ja
- kokkupuutel haige röga või sellega saastunud pindadega.
Haige lähikontaktsed nakatuvad sageli.
Mükoplasma-nakkuse riskirühma kuuluvad kollektiivides (lasteasutustes, koolides, püsilaagrites, sõjaväeüksustes jm) viibivad isikud, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja immuunpuudulikkusega inimesed.
Peiteperioodi pikkuseks on 6 kuni 32 päeva.
Mükoplasma-nakkus kahjustab ülemisi ja alumisi hingamisteid ning kopse. Sagedamini esinevad haigusevormid on farüngiit, trahhebronhiit ja pneumoonia.
Haigus algab alaägedate haigusenähtudega – pea- ja kurguvaluga, halva enesetundega, köhaga ja vahel valudega rindkeres. 3-30% juhtudest kujuneb pneumoonia. Haigus on visa kuluga, kestes vahel kuu ja kauem ning pneumoonia võib korduda. Kujuneva immuunsuse kestvuseks on kuni üks aasta.
Mükoplasma-nakkuse ennetamiseks on soovitatav
- vältida rahvarikkaid kohti
- köhimisel vältida rögapiiskade levikut
- pesta käsi.
Vaktsiin puudub.