Malaaria
Malaaria on ohtlik parasiit-nakkushaigus, mis on levinud endeemilises vormis maailma troopilistes ja subtroopilistes piirkondades – Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Indias ja Edela-Okeaanias. Malaaria on terviseprobleem 40%-le maailma elanikkonnast ja on arengumaade peamine rahvatervise probleem.
Malaaria haigusetekitajateks on protozoad Plasmodium falciparum, Plasmodium vivax, Plasmodium ovale ja Plasmodium malariae. Endeemilistes maades esineb sageli samaaegset nakatumist mitme haigusetekitajaga.
Malaaria nakkuseallikaks on nakatunud inimene. Erandiks on P. malariae etioloogiaga malaaria, mille nakkuseallikaks lisaks inimesele võivad Aafrikas olla inimahvid ja Lõuna-Ameerikas ahvid.
Malaaria-plasmoodiumide ülekandjateks inimesele on nakatunud emased Anopheles-sääsed. Sääsed toituvad ja hammustavad inimest öösiti, videvikus, pärast päikese loojumist ja varahommikul enne päikese tõusu.
Pärast nakatunud inimese vere imemist ja sugulise faasi parasiitide – gametotsüütide – jõudmist sääse makku, kulub 8-35 päeva (sõltuvalt temperatuurist ja parasiidi liigist) ründefaasi parasiitide – porozoidide – arenemiseni. Sporozoidid tungivad sääse süljenäärmetesse ning vere imemisel kannab sääsk need üle inimese organismi. Seal need küpsevad maksarakkudes ning viimaste purunemisel satuvad vereringesse ning tungivad punalibledesse. Punalibledes arenevad nendest skizondid ja seejärel merozoidid, mis lõhustavad punalibled ja väljuvad nendest tsükliliselt 48-72 tunni möödumisel.
Ajavahemik sääse hammustusest kuni võimaluseni avastada parasiidid vere äigepreparaadis on 6-12 päeva Plasmodium falciparum, 8-12 päeva P. vivax ja P. ovale ning 12-16 päeva P.malariae nakkuse korral.
Lisaks sääsehammustusele võib malaaria-plasmoodiume inimesele üle kanda doonoriverega(säilitamisel on doonoriveri nakkusohtlik vähemalt üks kuu) ja saastunud süstalde-nõeltega (süstivad narkomaanid). Kaasasündinud malaariat esineb harva – rase naine põeb malaariat raskes haigusevormis ning on abordi ja enneaegse sünnituse risk.
Nakatunud inimene on sääskedele parasiitide allikaks niikaua, kuni tema veres on gametotsüüdid – ravimata haiged ≥ 5 aastat P. vivax ja kuni üks aasta P. falciparum malaria korral. Sääsk ise on nakkusohtlik kogu elutsükli jooksul.
Peiteperioodi pikkuseks on 9-14 päeva P. falciparum, 12-18 päeva P. vivax ja P. ovale ning 18-40 päeva P. malariae etioloogiaga nakkuse korral. Erandina võib P. vivax’ga nakatumisel olla lõimetuseperiood ≥ 8-10 kuud. Nakkusohtliku doonorivere ülekandmisel võib lõimetuseperiood olla lühike, kuid võib pikeneda kuni kahe kuuni.
Malaaria algfaasis on palavik analoogne sellega, mis esineb muude parasiit-, bakter- või viirushaiguste korral. Väljakujunenud haiguse perioodis esinevad lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia. Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse, neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi, hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval.
Kõige raskem haigusekulg on P. falciparum-malaaria korral, mis ravita võib 10-40% juhtudest lõppeda surmaga.
Malaaria ennetamise soovitused malaaria-endeemilistesse piirkondadesse reisijatele on järgmised:
- Alustada õigeaegselt profülaktilist ravi ja mitte katkestada seda omaalgatuslikult,
- Malaaria ohupiirkonnas vältida väljas viibimist sääseründe ajal (vt ülalpool),
- Kanda riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad,
- Katta tervet nahka korduvalt sääsetõrjevahendiga,
- Viibida töötavate kliimaseadmetega ruumides,
- Öösiti sulgeda aknad ja uksed või katta need sääsevõrkudega,
- Kui sääsed võivad toas olla, siis
a) magada terve sääsevõrgu all ja
b) kasutada toas sääsetõrjevahendeid.
Malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed leiab siit.