Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Lümfaatiline filariaas

Sissejuhatus: 

Lümfaatiline filariaas on levinud Aafrikas, Aasias, Lõuna- ja Ladina-Ameerikas ning Okeaanias.

Haigustekitaja: 

Lümfaatilise filariaasi tekitajateks on Filarioidea perekonda kuuluvad ümarussid mikrofilaariad Wuchereria bancrofti, Brugia malayi ja Brugia timori. 90% haigusjuhtudest on põhjustatud mikrofilaaria Wuchereria bancrofti poolt.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on haige inimene. Tais, Malaisias, Filipiinidel, Indoneesias ja Ida-Timoris on haigustekitajate kandjateks kassid ja kärpkassid. Mikrofilaariad võivad püsida nakatunud inimese veres 5-10 aastat.

Levimine: 

Haigustekitajate ülekandjateks on sääsed: W. bancrofti kannavad üle Culex quinquefasciatus, Anopheles gambiae, Anopheles funestus, Aedes scapularis, Aedes polynesiensis ja Aedes pseudoscutellaris; B. malayi’d kannavad üle mitmed Anopheles, Aedes ja Mansonia liiki sääsed ning B. timori’t kannab üle Anopheles barbirostris. Sääsed muutuvad nakatamisohtlikeks 12 kuni 14 päeva pärast vere imemist. Haigustekitajad ei levi inimeselt-inimesele. 

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkuseks on W. bancrofti’ga nakatumisel 6-12 kuud ja B. malayi’ga nakatumisel 3-6 kuud, mil haigustekitajad ilmuvad verre. 

Haigusnähud: 

Filariaasil on kaks bioloogilist vormi: öine vorm, mil mikrofilaariate kontsentratsioon veres on kõrgeim õhtul kella kümnest kuni öösi kella kaheni ja päevane vorm, mil haigustekitajate kontsentratsioon veres on kõrgeim päevasel ajal. Päevane vorm esineb Kagu-Aasias ja Okeaanias.

Haigustekitajad kahjustavad põhiliselt lümfisüsteemi, kusjuures haigus võib kulgeda
a) sümptomaatilises, 
b) asümptomaatilises,
c) kõrge palavikuga vormis koos lümfadeniidi ja lümfangiidiga, 
d) lümfostaasiga vormis koos vesisonga, piimandkusesuse, lümfödeemi ning jäsemete, rinna ja suguelundite elefantiaasi tekkega ning
e) troopilise pulmonaarse eosinofiilia sündroomina koos paroksüsmaalse öise astmaga, kroonilise kopsukahjustusega, korduva madala palavikuga ja väljakujunenud eosinofiiliaga.

Ennetamine: 

Põhiline ennetusmeede on sääsehammustuste vältimine filariaasi endeemilistes maades. WHO soovitab dietüülkarbamasiin-tsitraadi profülaktilist manustamist endeemilistes piirkondades.