Leptospiroos
Leptospiroos on kogu maailmas levinud zoonoos, millesse inimesed nakatuvad harva. See on äge nakkushaigus, mis võib kulgeda kliiniliste nähtudeta kuni maksa ja neerude kahjustuseni ja aseptilise meningiidini.
Eestis registreeritakse sporaadilised (üksikud) juhud. Letaalseid juhte ei olnud. Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Viimastel aastatel olid etioloogiliselt tekitajateks: Leptospira hebdomadis, Leptospira bratislava ja Leptospira interrogans.
Leptosiroosi põhjustab spiroheet Leptospira interrogans, millel on palju serotüüpe, sagedamini on haiguse tekitajaks Leptospira icterohaemorrhagie, mis põhjustab hemorraagilist palavikku.
Inimesele on peamiseks nakkusallikaks loomad või nende poolt saastatud vesi või toit. Loomad: rotid, hiired, sead, veised ja koerad on haiguse reservuaariks. Nemad eritavad haigusetekitajaid uriini ja fekaalidega.
Leptospirad levivad fekaal-oraalsel teel ja kontaktsel (olmelisel) teel. Nakatuda võib kas saastatud toidu või vee tarbimisel, vigastatud naha ja limakestade kaudu näiteks ujumisel või pesemisel saastatud veega kuid ka koertega mängides.
Peiteperiood on 2 kuni 20 päeva, sagedamini 7 kuni 9 päeva.
Leptospiroosi diagnoositakse mikrobioloogilisi ja seroloogilisi meetodeid kasutades. Mikrobioloogiliselt võib uurida haigust varajases staadiumis. Uuritavaks materjaliks on veri, uriin ja ajuvedelik. Seroloogilist uurimist alustatakse alates haiguse teisest nädalast ja kasutatakse mikro-aglutinatsiooni meetodit.
Haigus algab kergete gripitaoliste sümptoomidega - kõrge palavik, lihas- ja peavalu. Sellised haigusnähud võivad kesta kuni nädala siis kaovad ja inimene tervistub. Kuid haigel võib tekkida teine faas koos uue palaviku tõusu, peavalu, lööbe, maksa ja neerude kahjustusega (Weil`i haigus), ilmneda võib aseptiline meningiit.
Haigestumise vältimiseks tuleks täita hügieeninõudeid- kaitsta toiduaineid ja joogivett näriliste saastamise eest, regulaarselt läbi viia deratisatsiooni ning vaktsineerida koduloomi, võimalusel hoiduda võimalikest kontaktidest nakkusallikatega. Ohtlikes piirkondades tuleb vältida ujumist ja pesemist, eriti kui nahk on vigastatud, vajadusel kasutada kaitseriietust.