Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koroonaviirus
Lähis-Ida respiratoorne sündroom (MERS) on MERS-CoV koroonaviiruse poolt põhjustatud respiratoorne viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt aprillis 2012 Saudi Araabias. Koroonaviirused on inimeste ja loomade hingamisteede nakkusi põhjustavad viirused, mis kuuluvad nelja – alfa, beeta, gamma ja delta – rühma. Inimpatogeensed on kuus koroonaviirust: alfa-koroonaviirused 229E ja NL63, beeta-koroonaviirused OC43 ja HKU1 ning SARS-koroonaviirus (SARS-CoV) ja MERS-koroonaviirus (MERS-CoV). Loompatogeensed on mitmesugused muud koroonaviirused ja ka SARS-CoV (ahvidele, koertele, kassidele, kährikkoertele, närilistele ja Himaalaja kärpkassile) ning MERS-CoV (kaamelitele, nahkhiirtele).
Haigustekitajaks on Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koroonaviirus (MERS-CoV), mis on inimpatogeenne ning loompatogeenne üksikutele loomaliikidele eeskätt kaamelitele ja nahkhiirtele. Viirused säilivad pastöriseerimata kaamelipiimas vähemalt 72 tundi. Väliskeskkonnas säilivad viirused vähemalt kaks päeva +20⁰C temperatuuril ja 40% relatiivse niiskuse juures. Viirused hävivad kuumutamisel, desinfitseerivate ainete ja ultraviolettkiirguse toimel.
Seni teada olevatel andmetel on inimestele nakkusallikaks kaamelid. Nakatunud kaamelil võivad puududa haigusnähud.
MERS-koroonaviirused levivad nakatunud loomalt inimesele lähikokkupuutel, haige loomaga samas ruumis viibimisel õhu kaudu või haigestunud kaameli pastöriseerimata piima joomisel ja läbi kuumutamata liha söömisel.
MERS-koroonaviirused levivad nakatunud inimeselt tervetele inimestele lähikokkupuutel haigega, õhu kaudu köhimisel või aevastamisel ning haige eritistega saastunud pindade puudutamisel ning seejärel kätega nina, suu või silmade katsumisel. Haigega kokku puutunud täiskasvanud inimestest nakatub 14%-64%. Haigega lähikontaktne on inimene, kes on a) viibinud haigele lähemal kui kaks meetrit või viibinud samas ruumis haigega pikemat aega (tervishoiutöötaja, hooldaja, pereliige) ilma isikukaitsevahenditeta (kaitsemaskita, respiraatorita, kaitsekinnasteta, silmakaitseta, veekindla kitli või kombinesoonita jm) ja b) kokku puutunud haige eritistega või nendega saastunud pindadega ilma isikukaitsevahendeid kasutamata.
MERS-koroonaviirusnakkuse riskimaad on Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Omaan, Jordaania, Kuveit, Jeemen, Liibanon ja Iraan (WHO, juuni 2015). Põhilisel MERSCoV- nakkuse levikumaal Saudi Araabias on väga palju võimalusi kaamelitega kokku puutumiseks, sest nende arv on suur ning seal peetakse kuut liiki kaamelifarme – liha-piima farmid, võidujooksukaamelite farmid, lõbustusfarmid, kaamelite rentimise farmid, traditsioonilised farmid ja prestiiži farmid. MERS-koroonaviirusnakkus on nakatunud reisijate poolt sisse toodud Prantsusmaale, Saksamaale, Ühendkuningriiki, Itaaliasse, Kreekasse, Hollandisse, Austriasse, Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna Koreasse, Hiinasse, Malaisiasse, Filipiinidele, Egiptusesse, Tuneesiasse, Alžeeriasse ja Türgi Vabariiki (WHO, juuni 2015). MERS-koroonaviirusnakkuse riskirühma kuuluvad MERS-viirusnakkuse riskimaades elavad ja nendesse maadesse reisivad inimesed, kes puutuvad kokku kaamelitega, haigeid ravivad või hooldavad inimesed (tervishoiu- ja hoolekandetöötajad), pereliikmed, haigeid külastavad inimesed ning eeskätt kroonilisi haigusi põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed.
Peiteperioodi pikkus on 2 kuni 14 päeva, tavaliselt 5 kuni 6 päeva.
Haigus algab respiratoorsete haigusnähtudega – tekib palavik, köha, nohu, ülemiste hingamisteede põletiku nähud, hingamisraskus, pea- ja lihasvalu, võib kaasneda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu ning haiguse süvenemisel tekib kopsupõletik, hingamispuudulikkus ja hulgielundikahjustus. Haiguse kulg on raske vanemaealistel, krooniliste haigustega ja immuunpuudulikkusega inimestel. Lastel võib haigus kulgeda asümptomaatiliselt. Suremus on 36% (WHO, juuni 2015).
MERS-CoV-haiguskahtlane isik on inimene, kellel esinevad nimetatud rasked haigusnähud ja kes on 14 päeva jooksul enne haigusnähtude ilmumist viibinud ülal MERS-CoV-nakkuse riskimaades.
Kui inimene on 14 päeva jooksul enne haigusnähtude ilmumist viibinud MERS-CoV-nakkuse riskimaal ja tal tekivad ülal nimetatud haigusnähud, peaks ta
– võtma ühendust perearstiga ja teatama ka enda viibimisest MERS-CoV-nakkuse riskimaal – jääma koju, panema ette kaitsemaski ja hoiduma kokkupuutest teiste pereliikmetega
– aevastamisel ja köhimisel katma nina ja suu taskurätikuga ja pärast seda pesema käed
– puhastama ja desinfitseerima tema eritistega saastunud pinnad ja esemed.
Väga oluline on täieliku epidemioloogilise anamneesi kogumine.
Epidemioloogiline anamnees koosneb järgmistest andmetest:
– viibimine 14 päeva jooksul enne haigusnähtude ilmumist mõnel MERS-CoV-nakkuse riskimaal – lähikokkupuude haigestunud reisijaga, kes viibis viimase 14 päeva jooksul MERS-CoVnakkuse riskimaal – viibimine mõne riskimaa tervishoiuasutuses (haigena, tervishoiutöötajana, külastajana jm) 14 päeva jooksul enne haigusnähtude ilmumist.
MERS-CoV-nakkuse epideemia perioodil ei ole soovitatav külastada MERS-CoV-nakkuse riskimaid. MERS-CoV-nakkuse vältimise soovitused reisijatele, kes siiski siirduvad MERS CoVnakkuse riskimaadesse on järgmised:
– tundke huvi, milline on MERS-CoV-nakkuse leviku olukord riigis ja milline on nakatumise oht
– hoiduge looma- ja eeskätt kaamelifarmide külastamisest ja muust võimalikust kontaktist kaamelitega
– ärge jooge pastöriseerimata kaamelipiima ja vältige läbi kuumutamata kaameliliha söömist
– pidage kinni hügieeninõuetest
– pärast avalikes kohtades viibimist ja ühistranspordi kasutamist peske käsi
– pärast loomade katsumist peske käsi vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul. MERS-CoV-nakkuse vaktsiin puudub.