Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Koroonaviiruse haigus COVID-19

Sissejuhatus: 

COVID-19 (inglise k. Corona Virus Disease 2019) on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) poolt põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskuseid ja kopsupõletikku. Viiruse levik sai alguse Wuhani linnast Hiinas 2019. aasta detsembris ja põhjustas mõne kuuga ülemaailmse pandeemia.

Nakkusallikas: 

Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada, kui saastunud pindade katsumise järel mustade kätega suud, silmi või nina puudutada.

Haigusnähud: 

Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid. 
Peamisteks sümptomiteks on peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik. 
Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Ennetamine: 

Viirust aitab vältida korralik käte hügieen. Oluline on pesta käsi sooja vee ning seebiga, iga kord enne söömist, või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb järgida head hingamisteede hügieeni – see tähendab, et aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga ja see koheselt minema visata ning seejärel pesta käed. Kui salvrätikut pole, kasutada varrukat (küünarvarre osa), kindlasti mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (>2m ja <15min).

Vaktsiinid COVID-19 vastu on olemas. Täpsema info COVID-19 vaktsiinide kohta leiab aadressilt: https://vaktsineeri.ee/et/covid-19

Riskirühmad:

Haigus avaldub kõige tõsisemalt eelkõige vanemaealistel inimestel, kellel on tõsised kaasuvad kroonilised haigused: näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused, mis muudavad inimeste organismi ja immuunsuse nõrgemaks.

Diagnoosimine:

Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui kogu maailmas kasutusel COVID-19 esmaseks diagnoosimiseks ja nakkusjuhtumite avastamiseks. Testi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab koheselt karantiini rakendada. Viiruse RNA-d on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (inglise k. Polymerase Chain Reaction) meetodil, mille puhul on vaja spetsiifilist aparatuuri, eriväljaõppe saanud laborispetsialiste ning selleks kohandatud laboriprotsessi.