Keeritsusstõbi
Haigustekitaja Keeritsusstõbe põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss. Eestis on loomadel leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, T. britovi ja T. spiralis. Erinevad liigid nakatavad erinevaid peremehi.
Nakkusallikaks Eestis on metssiga, harvem karu.
Inimene nakatub keeritsussi vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel. Vastsed säilivad looma lihastes nakatumisvõimelistena 10-30 aastat.
Keeritsuss on levinud üle maailma mets- ja koduloomade seas. Inimestel esineb keeritsuss peamiselt Ameerikas, küllalt palju on trihhinelloosi juhte diagnoositud ka Leedus. Peremeesteks on lihasööjad ja kõike-sööjad loomad (metssiga, karu, kass jm) aga ka inimene. Eestis esineb rühmaviisilist haigestumist, mis on seotud vähe kuumtöödeldud metssealiha söömisega.
Peiteperioodi pikkus on 5 kuni 45 päeva.
Haige inimene ei ole nakkusohtlik. Haiguse põdemisel võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina korduvnakatumise korral.