Katk
Katk on eriti ohtlik nakkushaigus, mille looduslikud enzootilised kolded on aktiivsed maailma erinevates piirkondades (Lõuna-Ameerikas, Ameerika Ühendriikide lääneosas, Aafrika paljudes piirkondades, Kesk- ja Kagu-Aasias, Vene Föderatsioonis ja Kasahstanis) ka tänapäeval. Katku looduskolletes võivad nakatuda reisijad. Ravimata buboon-katk lõpeb surmaga 50-60% juhtudest ja kopsu- ning septiline-katk – peaaegu kõikidel juhtudel.
Katku tekitajaks on mikroob Yersinia pestis.
Katku looduslikes kolletes on haigusetekitajate kandjateks mitut liiki närilised, jänesed, koopaoravad jm loomad – nii mets- kui koduloomad. Kassid ja koerad võivad tuua närilistelt nakatunud kirbud inimeste eluruumidesse. Nakatunud kirbud on nakatamisohtlikud mitu kuud.
Looduslikes kolletes nakatub inimene katku:
1) näriliste kirbu (Xenopsylla cheopis) hammustuse teel,
2) nakatunud loomade või loomanahkade käitlemisel,
3) piisknakkuse teel nakatunud inimeselt (farüngiidi või pneumoonia korral),
4) haigusetekitajaid võivad levitada asümptomaatilised katkubakterite neelu-kandjad,
5) koduloomadelt (eeskätt kassilt) nakatunud „inimese“ kirbu (Pulex irritans) hammustuse teel,
6) „inimese“ kirbud võivad katkutekitajaid levitada haigelt inimeselt tervetele.
Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 7 päeva ja kopsukatku korral 2 kuni 4 päeva.
Katk algab mittespetsiifiliste haigusenähtudega – palaviku, külmavärinate, halva enesetunde, pea-, kurgu- ja lihasevaluga ning iiveldusega. Buboonkatku korral suurenevad ja muutuvad valulikeks kirbuhammustuse piirkonna (eeskätt kubeme ja kaenlaaluse) lümfisõlmed, millest kujunevad mädapaised. Katku kõik vormid võivad progresseeruda septilisse vormi, millega kaasneb haigusetekitajate levimine kogu organismis lisanduva kopsupõletiku, meningiidi või keskseinandipõletikuga. Kopsu- ja farüngiidi-katku korral levivad haigusetekitajad piisknakkuse teel ning kiiresti tekivad katku puhangud või epideemiad.
Looduskolletes korraldatakse katkutekitajate leviku seiret:
a) metsloomade (eeskätt näriliste) ja koduloomades (eeskätt kasside ja koerte) seas,
b) kirpude levikut inimeste eluruumides,
c) kirpude ja näriliste hävitamist inimestes eluruumides ja lähiümbruses,
d) loomi käideldakse kinnastatud kätega,
e) näriliste hävitamist laevadel ja sadamaehitistes,
f) looduskolletes vaktsineeritakse elanikke katkuvaktsiiniga.
Katkuhaigete käitlemine:
a) buboon-katku haige täielik isoleerimine vähemalt 48 tunniks pärast antibiootikumiravi alustamist,
b) kopsu-katku haige täielik isoleerimine vähemalt 48 tunniks pärast täieliku antibiootikumiravi lõpetamist.
Katkuhaige lähikontaktsete käitlemine:
a) kopsu-katku korral – korraldatakse profülaktiline antibiootikumiravi ja jäetakse arstliku järelevalve alla 7 päevaks,
b) bubooni-katku korral – korraldatakse lähikontaktsete täielik desinfitseerimine ja profülaktiline antibiootikumiravi.