Kääbuspaelusstõbi
Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.
Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Lisaks võivad põhiperemeesteks olla ka hiired ja rotid ning vaheperemeesteks mõned putukaliigid.
Nakkusallikaks on haige inimene, kes eritab haigustekitaja mune roojaga.
Terve inimene nakatub fekaal-oraalsel teel. Munad levivad saastunud käte, mänguasjade ja tarbeesemete või toidu vahendusel. Sageli toimub korduv enesenakatamine. Munad säilivad esemetel 3-4 päeva,
vees – kuni üks kuu. Täiskasvanud kääbuspaelussi eluiga on 2-4 nädalat, kuid ussipopulatsioon uueneb kiiresti uue põlvkonna abil, mistõttu on võimalik inimese korduv enesenakatamine.
Haige on suhtlemisel nakkusohtlik. Nakatunud inimene hakkab roojama kääbuspaelussi mune 2-4 nädalat pärast nakatumist.
Immuunsus pärast hümenolepiaasi põdemist on madal või puudub.
Kääbuspaeluss on levinud kogu maailmas, rohkem soojades maades. Eestis esines kääbuspaelussi sagedamini 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel (sadu haigusjuhte), hiljem on avastatud mõned haigusjuhud aastas.
Peiteperioodi pikkus on umbes kaks nädalat.