Gripp
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Sellise potentsiaaliga gripiviirused võivad tekkida viiruse antigeense struktuuri põhjaliku muutumise (antigenic shift) tagajärjel näiteks, inimese gripiviiruse rekombineerumise tulemusena linnu- või looma gripi viirusega.
Gripiviiruse säilimine väliskeskkonnas - kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi, kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.
Nakkusallikaks on haige inimene. Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Lindude grippi haigestutakse kokkupuutel haigestunud linnuga.
Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.
Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalnepneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Diagnoosimine
Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse gripi diagnoosimiseks patsiendil kiirmeetodit, seroloogilist uuringut, PCR või/ja RT-PCR meetodit ja viiruse isoleerimist, viimaste meetodite saab identifitseerida ja iseloomustada viiruse omadusi.
Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.
Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.
Väga oluline gripist hoidumisel järgida lihtsaid nõuandeid:
- Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
- Haigena püsi kodus.
- Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
- Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
- Ela tervislikult - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.