Gonorröa ehk tripper
Gonorröasse haigestumist esineb kõikjal maailmas, eriti suguliselt aktiivsete nooremate ja keskealiste inimeste seas. Gonorröasse nakatumise riskirühmad on:
- sageli seksipartnereid vahetavad inimesed,
- meestega seksivad mehed ja
- kaitsmata seksi harrastavad inimesed.
Haigustekitajaks on gonokokk Neisseria gonorrhoeae.
Nakkusallikaks on gonorröad põdev inimene. Ravimata haige levitab gonokokke mitu kuud. Pärast ravi alustamist lõpeb nakatamisoht üpriski kiirelt.
Gonokokid levivad:
- seksuaalse kokkupuute teel,
- gonorröad põdev ema võib nakatada vastsündinut sünnitusteede kaudu.
Gonorröa peiteperioodi pikkuseks on 2–7 päeva, harvemini 10–15 päeva.
Meestel algab gonorröa kipitustundega kusitis, lisandub hallikas eritis, mis muutub mõne päeva jooksul kollakaks mädaks. Urineerimine on valulik. Kahe–kolme nädala pärast mädavoolus väheneb, kuid gonokokid liiguvad kusiti tagumisse ossa ja põhjustavad eesnäärme põletikku. Äge gonorröa võib muutuda krooniliseks põletikuks. Gonorröa haigusnähud võivad vahel olla minimaalsed või üldsegi puududa. Meestega seksivatel meestel võib tekkida gonorroiline pärasoolepõletik.
Naistel algab gonorröa valuliku urineerimisega ja valgevoolusega. Tupe sissekäigus ja tupes on mäda. Äge põletik võib üle minna kroonilisse vormi. Gonorröa tüsistusteks on pärasoole põletik, bartoliniit, adneksiit, salpingiit või endometriit. Naistel esineb küllalt sageli asümptomaatilist haigusvormi. Oraalseksi tagajärjel võib naistel kujuneda neelu gonorroiline põletik.
Ravimata juhtudel võib välja kujuneda septitseemia liigesepõletik, endokardiit või meningiit. Haigelt emalt võib vastsündinu nakatuda gonorröa-konjunktiviiti, mis profülaktika puudumisel võib lõppeda nägemise kaotusega. Samaaegselt haige ravimisega peab ravima ka tema seksipartnereid, kellega oli patsiendil seksikokkupuude 60 päeva enne haigusnähtude ilmumist.