Fastsioliaas
Fastsioliaasi põhjustab maksakaan ehk maksa-kakssuulane Fasciola hepatica, harvem hiidmaksakaan Fasciola gigantica.
Nakkusallikaks on rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, pühvlid, kaamelid, sead, hobused, jänesed) ning ka inimene. Vaheperemeheks on limused (väike sootigu ja mudatigu). Inimesel parasiteerib uss maksa sapiteedes ja sapipõies. Inimene nakatub saastunud vett juues või rohukõrsi närides. Enesenakatamist ei esine.
Maksa-kakssuulane on levinud kogu maailmas. Peamiselt on tegemist loomade parasiidiga. Inimeste haigestumist fastsioliaasi esineb harva. Eestis on esinenud fastsioliaasi peamiselt lammastel.
Peiteperiood on 1–8 nädalat.
Nakatunud inimene hakkab levitama maksakaani mune 3–4 kuud pärast nakatumist. Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Immuunsust pärast fastsioliaasi põdemist ei kujune.