Enterobiaas
Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi on levinud kogu maailmas ja peamiselt paraskliimvööndi maades. Naaskelsabatõbi oli minevikus Eestis ulatuslikult levinud helmintiaas ehk nugiusstõbi. Alates 01.04.2013. ei kuulu enterobiaas enam Eestis registreeritavate nakkushaiguste hulka.
Enterobiaasi põhjustab ümarusside klassi kuuluv naaskelsaba ehk linaluu-uss Enterobius vermicularis. Naaskelsaba elutsükkel kulgeb nakatunud inimese mao-sooletraktis: alla neelatud naaskelsaba muna satub maost 12-sõrmiksoolde, kus munast koorub vastne, mis liigub piki peensoolt jämesoole suunas. Migreerumise jooksul kestub vastne kaks korda ja saab täiskasvanuks. Emane ja isane naaskelsaba paarituvad niudesooles, pärast seda isane isend sureb. Tiine emane naaskelsaba paikneb niudesooles, umbsooles, käärsooles või ussripikus ning liigub pärasoole suunas. Emane naaskelsaba hakkab mune päraku ümbrusse paigutama umbes viis nädalat pärast seda, kui inimene on alla neelanud naaskelsaba munad. Päraku ümbruse nahale munetud munad muutuvad nakatamisohtlikuks nelja-kuue tunni pärast. Naaskelsaba munad säilivad eluvõimelistena niiskes keskkonnas kuni kolm nädalat, esemetel (näiteks mänguasjadel), voodipesul, ruumitolmus kaks kuni neli nädalat, kuivas soojas keskkonnas üks-kaks päeva ja madalal temperatuuril (- 8°C) umbes 18 tundi.
Nakkusallikaks on nakatunud inimene (laps või täiskasvanu).
Haige on lähisuhtlemisel nakkusohtlik. Ravimata haige organismis elavad naaskelsabad 35-70 päeva.
Nakatunud inimene levitab linaluu-usse ja nende mune fekaal-oraalsel, olmenakkuse või autoinvasiivsel teel. Naaskelsabausside munad levivad kergesti käte, toidu, mänguasjade või muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad toiduga, saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Sagedamini nakatuvad eelkooli- ja kooliealised lapsed, nende pereliikmed ja eeskätt lasteasutustes käivad lapsed.
Kuna naaskelsabatõve põdemise järgselt immuunsust ei kujune, võib laps või täiskasvanu nakatuda korduvalt.
Peiteperioodi pikkuseks (naaskelsaba munade alla neelamisest kuni uute munade ilmumiseni päraku ümbruses) on neli kuni kuus nädalat, keskmiselt viis nädalat.
Põhilisteks haigusnähtudeks on sügelemine päraku ja lahkliha piirkonnas peamiselt öösel. Enterobiaasi üldnähtudeks on unehäired ja magamatus ning lastel isutus, kõhuvalu, kaalulangus, ärrituvus, kõhukinnisus ja kusepidamatus. Naistel võivad naaskelsabad tungida tuppe ja edasi suguelunditesse või kuseteedesse ning põhjustada kuseteede põletikku. Kolmandikul naaskelsaba-nakkusega inimestest (sageli lastel) puuduvad haigusnähud, kuid ka nemad võivad levitada haigustekitajaid peredes või lasteasutuses.Naaskelsabatõvest on võimalik vabaneda naaskelsabausside hävitamisega ravimiga ning hügieenimeetmetega lõpetada naaskelsaba munade levimik ja vältida korduvnakatumist. Ravi alustanud ja hügieenimeetmeid järgiv laps võib käia lasteasutuses.
Enterobiaasi nakatumise ennetamisel ja haige hooldamisel tuleb järgida järgmisi hügieenimeetmed:
- Pesta käsi seebi ja veega pärast WC-s käimist.
- Pesta käsi enne toidu valmistamist, söömist ja hammaste puhastamist.
- Küüned lõigata lühikeseks ja puhastada regulaarselt küünealuseid.
- Hoiduda päraku ümbruse puudutamisest ja kraatsimisest.
- Kanda öösiti tihedalt liibuvaid aluspükse.
- Raviperioodil pesta last ja tema päraku ümbrust duši all (mitte vannis) igal hommikul.
- Pärast pesemist vahetada lapse aluspesu, voodipesu ja käterätik.
- Vahetada aluspesu, voodipesu ja käterätikuid iga päev kolme-viie päeva jooksul pärast ravi lõpetamist.
- Puhastada nii ravi ajal kui pärast ravi lõppemist iga päev tolmuimejaga eluruume, magamistuba, WC-d ja vannituba. Pärast tolmuimejaga puhastamist on soovitatav pühkida põrand jm pinnad üle niiske lapiga. Puhastada tuleb ka nakatunud lapse mänguasjad. Naaskelsabatõve kahtlusel ei ole soovitatav anda lapsele mängimiseks pehmeid mänguasju, mille pinda on raske puhastada.
- Eelnimetatud ruumide ning mängutoa ja mänguasjade puhastuskorda tuleb järgida ka lasteaiarühma ruumide puhastamisel, kus viibivad või on viibinud enterobiaasi nakatunud lapsed.
- Nakatunud lapsega/isikuga kokku puutuvaid pereliikmeid, lasteaia rühmakaaslasi, kooli klassikaaslasi ja lastega vahetult kokkupuutuvaid lasteaiatöötajaid tuleb samuti uurida võimaliku nakatumise suhtes. Kui ka nemad on nakatunud, ravitakse neid samaaegselt nakkusallikaks oleva lapsega/isikuga.
- Haige lapse aluspesu, voodipesu ja käterätikud pestakse tervete inimeste pesust eraldi pesumasinas kuumarežiimil. Ussimunad hävivad voodi- või aluspesul ≥ +55⁰C juures mõne minutiga.
- Lasteasutuses peavad enterobiaasi leviku vältimiseks olema õpetajad, muud lastega suhtlevad töötajad või koristustöid tegevad inimesed informeeritud nakkusohutuse tagamise nõuetest ja hügieenimeetmete täitmise vajadusest nii tööle võtmisel kui nende vahetumisel.