Brutselloos
Brutselloos on sageli elukutsega seotud nakkushaigus – selle riskirühma kuuluvad loomakasvatajad, loomaarstid, tapamajatöötajad.
Brutselloos on levinud kogu maailmas. Sagedamini esineb seda Vahemeremaades, Lähis-Idamaades, Indias, Põhja- ja Ida–Aafrikas, Kesk–Aasias ning Kesk- ja Lõuna– Ameerikas. Brutselloos on sageli elukutsega seotud nakkushaigus – selle riskirühma kuuluvad loomakasvatajad, loomaarstid, tapamajatöötajad. Teiseselt nakatuvad toidu tarbijad.
Haigustekitajaks on bakter Brucella abortus, Brucella melitensis, Brucella suis ja Brucella canis.
Nakkusallikaks on veised, kitsed, sead ja lambad ning harva koerad ja metsloomad (põder, kits, hirv). Eestis põllumajandusloomadel pole haigust registreeritud.
Inimene võib nakatuda:
- kokkupuutel haige looma vere, uurini, siseelunditega, platsentaga, lootega
- haigustekitajatega saastunud loomsete toiduainete (pastöriseerimata piima ja piimasaaduste, juustu või vähe kuumatöödeldud liha) söömisel
- harva piisknakkuse teel tapamajas, laboris.
Haigustekitajad ei levi inimeselt – inimesele.
Peiteperioodi pikkuseks on 5-60 päeva, vahel mitu kuud.
Brutselloos on inimese süsteemne bakteriaalne nakkushaigus, mille algus on äge, esineb vahelduv palavik, peavalu, tugev higistamine, nõrkus, külmavärinad, liigesevalu ja kaalulangus. Eeskätt maksas ja põrnas võivad tekkida mädakolded. Ravita haigus kestab kuid ja aastaid. Haigus võib kulgeda subkliinilises ja kroonilises vormis. 20-60% juhtudest kujunevad luude-liigeste tüsistused ja 2-20% juhtudest kuse- ja suguelundite tüsistused. Rasket haigusvormi (koos südamekahjustusega) põhjustab Brucella melitensis. Ravita juhtudel on suuremus 2%.
- Potentsiaalselt nakatunud ehk nakkuskahtlusega loomade platsenta, eritiste ja loomakerede ohutu käitlemine (isiklike kaitsevahendite kasutamine),
- Loomade haiguskolde desinfitseerimine,
- Loomsete toiduainete kuumtöötlemine ning piima ja piimasaaduste pastöriseerimine,
- Põllumajandusloomade brutselloosi likvideerimine.