Brill-Zinsseri tõbi (Epideemiline tähniline tüüfus)
Täilevitatav epideemiline tähniline tüüfus on levinud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Mehhikos, Kesk- ja Ida-Aafrikas ning epideemiatena Burundis, Peruus, Alžeerias, Etioopias, Eritreas jm. Nakatumist soodustavad halvad sanitaar-hügieenilised tingimused ja inimeste tihe kokkupuutumine (sõdade ja pagulaste massrände ning majutuse ajal ja kodutute seas). Pärast haiguse esmast põdemist võib haigus taas tekkida aastaid hiljem. Sellist tähnilise tüüfuse vormi nimetatakse Brill-Zinsseri tõveks.
Epideemilise tähnilise tüüfuse tekitajaks on Rickettsia prowazekii.
Nakkusallikaks on tähnilist tüüfust või Brill-Zinsseri tõbe põdev inimene. Haige on täile nakatamisohtlik palaviku perioodis (umbes 20-21 päeva jooksul) ja kaks-kolm päeva pärast temperatuuri normaliseerumist.
Haigustekitajate ülekandjaks on inimese kehatäi Pediculus humanus corporis. Ricketsiad satuvad haige verd imenud täi seedekulglasse, kus nad paljunevad umbes ühe nädala jooksul. Täi hakkab haigustekitajaid levitama 2-7 päeva pärast haige vere imemist.
Surnud täi kehas püsivad haigustekitajad nakatamisvõimelistena mitu nädalat. Teise inimese nahale sattudes hakkab täi taas verd imema ning samal ajal väljutab ta roojaga haigustekitajad inimese nahale, nahk hakkab sügelema ning nahka kraapides ja vigastades satuvad haigustekitajad nahalõhede kaudu terve inimese organismi.
Lisaks võivad haigustekitajad sattuda inimese organismi hingamisteede limaskesta kaudu täi kuivanud rooja tolmu sisse hingamise tagajärjel. Haigustekitajad säilivad täi roojas kuni 100 päeva. Kuna täid ei talu haigestunud inimese kõrget kehatemperatuuri, lahkuvad nad palavikuhaige kehalt, otsides sobivamat toitumiskohta. Sellega soodustavad nad haiguse levikut. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.
Peiteperioodi pikkuseks on üks-kaks nädalat ja keskmiselt 12 päeva.
Tähnilise tüüfuse haigusnähtudeks on kõrge palavik, tugev pea-, liiges- ja lihasvalu, köha, iiveldus või oksendamine, deliirium ning harvem kõhulahtisus, bronhiit ja konjunktiviit. Roosakas peenetäpiline lööve ilmub nahale umbes viiendal haiguspäeval – algul ülakehale ja seejärel levib muudele kehaosadele, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Mõne päeva möödumisel lööve tumeneb ja muutub laigulis-sõlmeliseks. Haigustekitajate sisse hingamisel tekib kopsupõletik. Ravimata haigusjuhtudel on suremus 10%-40%. Brill-Zinsseri tõve haigusnähud on nõrgemini väljendunud ning tüsistusi esineb harvem.
Tähnilise tüüfuse ennetusmeetmed on:
- sanitaar-hügieenilised meetmed: täide leviku vältimine, pedikuloosi likvideerimine, ülerahvastuse vältimine;
- haige inimese kontaktsete jälgimine kahe nädala jooksul;
- haiguskoldes pedikuloosiga isikute desinsektsioon ja karantiini paigutamine 15 päevaks;
- tähnilise tüüfuse alalise levikuga maades on kasutatud elanike vaktsineerimiseks R. prowazekii inaktiveeritud vaktsiini.