A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Botulism

Sissejuhatus: 

Botulism on suhteliselt harva esinev progresseeruva iseloomuga neuroparalüütiline haigus.

Botulismi neli põhilist esinemisvormi on:

  • toidu-tekkeline ehk soole vorm – neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga
  • väikelapse vorm – haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti
  • haava vorm – tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava
  • täiskasvanute seedekulgla tokseemia.

Lisaks on kaks botulismi vormi, mis tavapäraselt inimeste seas ei levi:

  • inhalatsiooni ehk õhklevi vorm – tekib botulismitekitaja neurotoksiini sissehingamisel
  • iatrogeenne vorm – tekib juhul, kui patsiendi ravi käigus on toksiin ekslikult sattunud vereringesse.

Botulismi neurotoksiini toimekohaks organismis on inimese närvi-lihase sünapsid.
Diagnostika eesmärgil määratakse botulismitekitaja või selle toksiini esinemist haige roojas eeskätt kõige sagedamini esineva soolevormi korral.

Haigustekitaja: 

Haigustekitajaks on eoseid omav ja tugevatoimelist närvimürki tootev Clostridium botulinum, mille põhilised serotüübid on A, B, E, F. Tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Toksiin hävib vähemalt +85°C kuumutamisel või keetmisel ≥5 minuti jooksul. Eosed hävivad ≥ +120°C juures ≥10 minuti jooksul. E tüüpi toksiin moodustub toiduaines ka madalatel temperatuuridel, näiteks +3°C juures. Haigustekitaja toksiin püsib kahjutustamata joogi- ja veekogude vees ning jookides kuni 70 päeva. Joogivee kahjutustamisel kaotab toksiin aktiivsuse. Reas Euroopa maades on levinud ka botulismi tekitaja Clostridium butyricum.

Levimine: 

Haigustekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale – neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade (näiteks kilpkonnade, roomajate) seedetraktis, mees jm.

  • Toidutekkeline botulism: haigustekitaja paljuneb ja eritab toksiini toiduainetesse/toitudesse, mida on puudulikult kuumtöödeldud või valmistoitu säilitatud mittelubataval temperatuurirežiimil. Tekitaja paljuneb hästi vähesoolastes, väikese suhkrusisaldusega, madala happesusega/leelisusega, suitsetatud toitudes ja konservides (sagedamini kodus valmistatud puu- ja köögivilja konservides ning seente hoidistes). Nakatumist soodustavad soole mikrofloora talitluse häired. Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele.
  • Väikelapse botulism: esineb väikelastel esimese eluaasta jooksul. Tekib haigustekitajate eoste allaneelamisel toidu või veega või pinnasest pärit tolmuga; haigustekitajad ise paljunevad jämesooles.
Peiteperiood: 

Peiteperiood on 12-36 tundi, harva mitu päeva soolevormi korral. Õhklevi vormi korral 12-80 tundi.

Soolevormi korral levitab nakatunud inimene haigustekitajaid roojaga mitu nädalat või kuud ning toksiini – mõni nädal. Inimeste vastuvõtlikkus botulismile on üldine. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54