Boka-viirusnakkus
Inimese boka-viirus avastati 2005. a. Viirus on levinud kogu maailmas. Haigusele on iseloomulik talvine-kevadine sesoonsus. Laboratoorse seire andmete alusel algab boka-viiruste levik Eestis novembrikuus ja võib kesta vähemalt aprilli lõpuni.
Haigustekitajaks on parvoviiruste perekonda kuuluv DNA boka-viirus, millel on neli genotüüpi (HBoV1, HBoV2, HBoV3 ja HBoV4). Boka-viirus on fülogeneetiliselt sarnane parvoviirus B19-ga, kuid oma patogeneetilistelt omadustelt on nad erinevad. Viirused on nakatunud inimese hingamisteede eritises, väljaheites/roojas, veres, süljes, uriinis, tonsillides ja liikvoris. Väliskeskkonnas on neid leitud reo- ja jõevees. Boka-viirusi võib avastada ka terve inimese hingamisteede eritises.
HBoV1 põhjustab peamiselt hingamisteede nakkust ning HBoV2, HBoV3 ja HBoV4 seedetrakti nakkust.
Boka-viirused satuvad terve inimese organismi
- hingamisteede kaudu haige köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel,
- seedetrakti kaudu fekaal-oraalsel teel või
- olmekontakti teel – haige hingamisteede eritistega saastunud esemetega ja pindadega kokku puutumisel, mil nendega saastunud kätega kantakse viirused suhu või hingamisteedesse. Seejärel satuvad viirused vereringesse.
Peiteperioodi pikkus sõltub domineerivast viirusnakkusest, sest boka-viirusega samaaegselt esinevad mitmed muud respiratoorsed ja enteraalsed viirused.
Haigestuvad peamiselt 6-24 kuu vanused väikelapsed, kuid nakatuda võivad ka vanemad lapsed ja täiskasvanud. Boka-viirusnakkus esineb harva mononakkusena; sageli (kuni 90% juhtudest) esineb see koos rinoviirus-, adenoviirus-, respiratoor-süntsütiaalviirus-, koroonaviirus-, parainfluensaviirus-, enteroviirus- ning noro- ja rotaviirusnakkusega. Haigus kestab 1-9 päeva. HBoV1 kahjustab nii ülemisi kui sügavaid hingamisteid; selle haigusnähud on palavik, köha ja nohu ning võivad kujuneda bronhiit, bronhioliit, bronhopneumoonia, larüngotrahheiit või astma ägenemine. HBoV1 võib püsida immuunkompetentse inimese hingamisteedes latentses vormis kuni kuus kuud pärast haiguse põdemist ning võib ka reaktiveeruda. HBoV2-HBoV4 kahjustavad seedetrakti; selle haigusnähud on iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Madala viiruskoormuse korral võivad nakatunud inimesel haigusnähud puududa (esineb kuni 44% juhtudest). Pärast haiguse põdemist kujuneb spetsiifiline T-rakuimmuunsus, mille kestvus ei ole teada.
Boka-viirusnakkuse vastane vaktsiin puudub. Nakatumise vältimiseks tuleb järgida respiratoorse ja alimentaarse hügieeni nõudeid ning pesta sageli käsi.