Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Askaridiaas ehk solkmed

Sissejuhatus: 

Eestis on askaridiaas üks levinumaid helmintiaase. 1957–1966 a esines Eestis 165 818 askaridiaasi haigusjuhtu. 1967–1976. a registreeriti 34 872 haigusjuhtu, neist kõige rohkem diagnoositi solgetõbe Põlvamaal (1065 haigusjuhtu). Aastail 1977–1986 esines 7450 haigusjuhtu ja kõige enam diagnoositi askaridiaasi Võrumaal (609 haigusjuhtu). Aastatel 1987–1996 esines 4724 haigusjuhtu ja kõige rohkem diagnoositi askaridiaasi Valgamaal (320 haigusjuhtu). 2000. aastal esines Eestis 509 askaridiaasi juhtu ning 2001. aastal 518 haigusjuhtu. Sagedamini põevad tõbe alla 10-aastased lapsed.      

Alates 2013. aastast Eestis askaridiaasi haigusjuhte ametlikult ei registreerita, kuid laborid teavitavad positiivsetest uuringutulemustest.     

Haigustekitaja on levinud üle maailma, esinedes nii mõõduka kui ka sooja kliimaga maades. Inimesesolkmega on nakatunud umbes 25% maailma rahvastikust ja aastas sureb maailmas  askaridiaasi umbes 20 000 inimest.   

Haigustekitaja: 

Askaridiaas on helmintiaaside hulka kuuluv parasiithaigus, mille haigustekitaja on ümaruss inimesesolge Ascaris lumbricoides.

Nakkusallikas: 

Nakatumine toimub suu kaudu haigustekitajate munadega saastunud aedviljade, marjade ja muude toiduainete tarbimisel. Samuti saastunud vee joomisel ja mustade käte vahendusel. Enesenakatamine ei ole võimalik.

Peiteperiood: 

Peiteperiood kestab 2–3 päeva.

Haigusnähud: 

Sooleparasiitide olemasolule viitavad öine süljevool, hammaste krigistamine, õhtused magusaisu sööstud, kõhuvalu, tumedad rõngad silmade ümber, ravile allumatu kehvveresus ja mikroelementide puudus ning seedehäired.

On leitud, et sooleparasiidid võivad põhjustada kehvveresust (aneemiat), seedehäireid, nahaallergiat, kroonilist väsimust, depressiooni ja peavalu.

Nakatunud inimestel võivad esineda kaebused allergilised reaktsioonidele, millele ei leita põhjustajat, punased laigud nahal, karedad valged küünarnukid, küünte valgetäpilisus, pea-, liigese- ja kõhuvalud, iiveldus, naha kahvatus, halb jume, põhjendamatu väsimus, apaatsus jm. Mõnikord algab haigestumine kõrge palavikuga (kuni 39C), mis võib kesta 1-2 kuud.

Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. 70 päeva pärast nakatumist on nakatunud inimese roojas avastatavad solkmemunad. Suguküps solge elab inimese organismis umbes ühe aasta.       

Immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki.

Helmintiaase diagnoositakse roojaproovi mikroskoopilisel uuringul leitud nugiusside munade järgi. Võib teha ka vere seroloogilise uuringu ja verevalemis määrata eosinofiilide arv.

Ennetamine: 

Selleks, et hoiduda sooleparasiithaigustest, tuleb

  • Alati hoolikalt pesta käsi nii enne sööki ja pärast WCs käimist.
  • Hooldada korralikult küüsi, küünealuseid tuleb puhastada
  • Aed- ja puuvilju enne söömist pesta.
  • Arvestada, et solkmemunad võivad reoveega sattuda pinnasesse ja püsida seal aastaid. Piisab sellest, kui olete omale ostnud maja ega tea, kuhu endine omanik solki ja roojajääke on ladustanud. Sellele kohale rajatud peenar on suur ohuallikas.
  • Viia kodudes regulaarselt  läbi suurpuhastust, koos märgpuhastusega.
  • Korralikul kuumtöödelda liha- ja kalatooteid.