A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Amöbiaas

Sissejuhatus: 

Amöbiaas (amöbiaasdüsenteeria) on äge, alaäge või asümptomaatiline soolenakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas ja eeskätt endeemilistes maades (nt Lõuna-Aafrika ja Mehhiko).

Haigustekitaja: 

Haigustekitaja on protozoa ehk algloom Entamoeba histolytica, mille elutsükkel kulgeb kahesvormis – trofosoidi ja tsüstina. Trofosoidid vabanevad tsüstidest jämesooles, kahjustavad selle limaskesta ning põhjustavad veritsevat haavandilist koliiti ehk jämesoolepõletikku. Haigustekitaja on levinud eeskätt soojas kliimas ning on tänapäeval väga sagedane reisikõhulahtisuse põhjustaja. Tsüstid säilivad toiduainetes eluvõimelistena kuni 8 päeva ja seisvas vees lausa mitu kuud. Tsüstid hukkuvad kiiresti +45°C juures ja kuivamisel.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on tsüste eritav haige inimene või asümptomaatiline tsüstikandja. Sümptomiteta parasiidikandja võib olla nakkusallikaks pika aja jooksul. Inimene on nakatamisohtlik kogu tsüstikandluse perioodil.

Levimine: 

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel haigustekitajaga saastunud toidu ja veega või otsese kontakti kaudu (sh saastatud käte vahendusel ja sugulisel teel seksuaalpartnerilt).Tsüste võivad levitada ka kärbsed.

Peiteperiood: 

Haiguse peiteperiood on mõnest päevast kuni mõne nädalani, tavaliselt 2–4 nädalat.

Haigusnähud: 

Amöbiaas võib esineda soole- ja soolevälises vormis. Tekitaja kahjustab eeskätt jämesoole lõpuosa. Haigusnähtudeks on sage roojamine, verine (vaarikaželeetaoline) ja limane roe, kõhuvalud, peavalu, palavik. Kaebused võivad vahel kaduda ning ilmuda uuesti. Pärast ägedat haiguse esinemist võib see üle minna kroonilisse vormi. Haigel võib areneda aneemia. Soolevälise amöbiaasi puhul võivad tekkida maksa-, aju- või kopsuabstsessid. Haigus võib esineda raskes vormis ning lõppeda surmaga. Suremus amöbiaasi puhul on kuni 9%. Võimalik on korduvalt nakatuda.

Amöbiaasi diagnoosimine põhineb parasiidi leidmisel väljaheitest (värskest roojast) ja punktaadimaterjalist. Abstsesside esinemise korral on diagnoosimiseks soovitatud PCR,ultraheli, KT, MRT ja seroloogilisi uuringuid.

Ennetamine: 

Nakatumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eriti reisimisel troopilistes ja subtroopilistes maades. Tsüstide hävitamiseks tuleb vett või toiduaineid kuumutada vähemalt temperatuuril +50°C.

Esmaspäev, 8. juuli 2019 - 15:54