Ahvirõuged
Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele ning levida inimeselt-inimesele. Haigus levib otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga või kaudselt läbi pindade/esemete, mis on saastunud haigustekitajaga.
Ahvirõugeid põhjustab Orthopoxvirus perekonda kuuluv ahvirõugete viirus. Viirusel on kirjeldatud peamiselt kahte tüve, viiruse genoomide nukleotiidse järjestuse erinevuste alusel eristatakse klaade: klaad I ja klaad II.
Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja teised loomad.
Haiguspuhanguid on viimastel aastatel esinenud Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Libeerias, Nigeerias, Kamerunis, Gabonis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV), kuid on levinud ka väljapoole mandrit, näiteks 2003. aastal USA-s.
2022. aastal levis üle maailma ahvirõugete puhang, kus valdav enamus nakatunutest olid riskeeriva seksuaalse käitumisega mehed (MSM - mehed, kes seksivad meestega).
Käesolevalt on klaad Ib poolt tekitatud ahvirõuged KDV-s põhjustanud ulatuslikku haigestumist ning surmajuhte ning levinud naaberriikidesse (Rwanda, Burundi, Uganda ja Keenia), kus varem haigus endeemiliselt ei esinenud.
Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.
Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest, samuti hingamisteedest pärit piiskade vahendusel. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel.
Haige on nakkusohtlik kuni kõigi lööbeelementide koorikud on ära langenud.
Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.
Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi.
Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.
Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.
- Endeemilistes piirkondades metsloomadega kokkupuute vältimine või nendega kokkupuutel isikukaitsevahendite kasutamine; ainult termiliselt töödeldud liha tarbimine.
- Haige ja/või nakkuskahtlase isikuga kontaktide vältimine.
- Haige isoleerimine ja ravi.
- Isikukaitsevahendite kasutamine patsientide eest hooldamisel.
- Hügieenireeglitest kinni pidamine.
- Saastunud pindade/esemete puhastamine.
Täiendav info:
https://www.who.int/health-topics/monkeypox/#tab=tab_1
https://www.ecdc.europa.eu/en/all-topics-z/monkeypox/factsheet-health-professionals